/nginx/o/2019/09/18/12569860t1h4ba7.jpg)
Ehkki raadamise, linnastumise ja kliimamuutuste mõjul väheneb metsade pindala mitmel pool maailmas, on Euroopas suundumus vastupidine. Eestis on viimase 25 aasta jooksul metsasus kasvanud kahe meie suurema saare, Saaremaa ja Hiiumaa pindala võrra.
Eesti metsa pindala kasvab (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa on üks vähestest piirkondadest, kus metsasus kasvab ja praeguseks on enam kui 40% Euroopast kaetud metsadega. Aastail 1990–2015 kasvas metsamaa pindala Euroopas 90 000 ruutkilomeetri võrra, mis on võrdväärne Portugali pindalaga. Eesti metsamaa pindala kasvas samal perioodil 3900 ruutkilomeetri võrra ehk sama palju, kui on Saaremaa ja Hiiumaa pindala kokku.
Pindala järgi on Euroopa neli metsarikkamat riiki Rootsi, Soome, Hispaania ja Prantsusmaa. Rootsis ja Soomes katavad metsad umbes 70% riigi pindalast, Eesti pindalast on metsamaaga kaetud umbes pool.
Suurt osa Euroopa metsadest inimesed majandavad, et toota puidust paberit, ehituspuitu või energiat. Et tagada piisava ressursi olemasolu, istutatakse iga langetatud puu kohta asemele mitu uut. Puud seovad atmosfäärist süsihappegaasi ja talletavad selle tüves ja okstes. Puidust toodetega on võimalik asendada fossiilsetest materjalidest tehtavaid tooteid. Seega on metsadel täita tähtis roll võitluses kliimamuutuste vastu.
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on metsa- ja puidusektor üks väheseid, mis suudab efektiivselt panustada kliimaprobleemidega võitlemisse. „Kuna õhust seovad aktiivselt süsinikku just noored kasvavad puud, on oluline, et Eesti metsaomanikud oma metsi aktiivselt, jätkusuutlikult ja teadmistepõhiselt majandaksid,” ütles ta.
Eelmaa rõhutas, et kuigi saame metsakasvatusse panustades oma metsade süsinikusidumist tublisti tõsta, on maailma mastaabis väga suur probleem hoopis metsade raadamine. Palmiõli, veiseliha, soja ja paberi tootmiseks, aga ka taristute rajamiseks ja linnade laiendamiseks raadatakse igal aastal miljoneid hektareid metsa.
Maailma Looduse Fondi andmetel kaob maailmas igal aastal 7,6 miljonit hektarit metsa – see on ligi 1,7 Eesti suurune ala, kuhu mets enam tagasi ei kasva. (ME)