Tark metsaomanik tegutseb ka sügisel

Taimede ümbrus tuleb trimmerdada või rohi ja võsa tallata. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui aiatööd sügisel tehtud saavad, ei tasu unarusse jätta oma metsamaad, sest ka mets vajab hoolt. Kui kevadel mets istutamata jäi, siis nüüd on viimane aeg seda teha.

Kuigi metsaistutuseks on rohkem levinud kevadine aeg, julgustab OÜ Artiston metsameister Taavi Saar ka sügisel metsa istutama. „Kevadel kipub istutamist segama põud, sügisel on niiskust rohkem ja kuivamist pole karta,” rääkis Saar. Sügisesel istutusel saab taim hakata kevadel kiiremini kasvama ja põeb vähem stressi. Teisalt on ohuks varajane külm, mis võib noored taimed maa seest välja kergitada. Seetõttu sobivad sügiseseks istutuseks kuivemad kasvukohad.

Parim aeg selleks on augusti lõpust septembri lõpuni. Kui selja taga soe ja kuiv suvi, võib see aeg pikeneda ka oktoobri algusse, kuid arvestada tuleb peagi lähenevate külmadega. Kui uurida, kas eelistada kevadist või sügisest metsaistutust, soovitab Saar mõlemat varianti. „Et kevadel mahtu vähendada, võib kasvupinnase sobivuse korral osa istutust julgelt sügisesse jätta.”

Istutatud metsa tuleb hooldada

Kui mets on istutatud, tuleb esimesed 3–5 aastat seda kindlasti igal aastal või üle aasta hooldada. Kuna sügisel on lehed kolletunud ja rohi närtsinud, on istutatud taimi lihtsam üles leida. Hooldustihedus sõltub sellest, kui palju rohtu ja võsa noorte puude ümber kasvab. „Taimede ümbrus tuleb trimmerdada või rohi ja võsa tallata. Need võivad noorte taimede peale lamanduda, mistõttu hakkavad taimed hallitama ja kiratsema ning võivad hukkuda,” selgitas Saar.

Enamasti selline suuremahuline töö tellitakse, kuid on ka teadlikke metsaomanikke, kes oma metsas ise toimetavad. „Aasta-aastalt saab metsaomanik üha teadlikumaks ja pilt metsades läheb järjest paremaks,” kiitis Saar metsaomanikke.

Kui puud on oma nina juba rohurindest välja saanud, ei pea neid enam igal aastal hooldama. Siis tasub iga 3–5 aasta tagant oma noort metsa hooldada. Kui mets on vanusevahemikus 5–15 aastat, tuleb seda vaadata valgustusraie pilguga. „Siis tuleb ära raiuda neid puuliike, mis kipuvad istutatud puid varjama ja toitaineid ära võtma,” rääkis metsameister.

Sealt edasi hakkab mets jõudma keskikka, kus tuleb teha harvendusraiet. Harvendusraie eesmärk on parandada metsa valgus- ja kasvutingimusi ning kujundada puistu lõplik koosseis. Harvendusraie käigus raiutakse välja eeskätt haigestunud, halbade tüveomadustega ja mehaaniliste vigastustega puud. Harvendusraiet korratakse tavaliselt ­10–15 aasta tagant, sõltuvalt metsa kasvust. Pigem tuleb harvendusraiega olla ettevaatlik, et mitte rikkuda puistu struktuuri tervislikku seisundit. Alati on mõistlik aru pidada spetsialistiga, et välja selgitada harvendusraie vajadus.

Sügis sobib ette­valmistuseks

Sügis on ideaalne aeg kevadise metsaistutamise ettevalmistamiseks. Tavapäraselt on kevad metsanduses talve kõrval aasta kiiremaid aegu ja tööd kipuvad kuhjuma. Seetõttu saab juba sügisel maapinna mineraliseerimise ära teha. Selleks künnab traktor metsa madalad vaod, keerates maapinnalt kamara ära. „Selle tulemusel on taimedel esimestel aastatel paremad kasvutingimused ja hooldada ka lihtsam,” rääkis Saar.

Sügisene maapinna ettevalmistus aitab kaasa okaspuu looduslikule uuendusele, kuna okaspuu seeme langeb kevadtalvel. Kui seemned satuvad mineraliseeritud pinnasele, saavad need idanema hakata.

Kui mets on juba raieeas (sõltub liigist), tasub sügisel raiehooajakski valmistuda. „Mõistlik on varakult kogu ettevalmistus ära teha, et talvel väärtuslikku aega eeltööle ei kaotaks,” sõnas Taavi Saar.

Ta soovitas mõelda, kas metsamaterjali kokkuvedu ja autotransport eeldab sõitmist läbi võõra maa – sel juhul on vaja saada kooskõlastus. Parem on need teha kirjalikult, et vältida hilisemaid arusaamatusi ja vaidlusi.

Samuti võiks raielangid eelnevalt alusmetsa võsast puhastada, sest lumega võtab see töö märksa rohkem aega. Tasub ka välja vaadata veoteed, need ära märkida ja võsast puhastada.