Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Kuidas metsa­vahendajad kliente püüavad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Metsaomanik peaks lähtuma sellest, et tema on oma metsa peremees ja tema ka otsustab, kellele ja millal ta müüb.
Metsaomanik peaks lähtuma sellest, et tema on oma metsa peremees ja tema ka otsustab, kellele ja millal ta müüb. Foto: Meelis Meilbaum

Metsaomaniku telefon heliseb ja soliidsena kõlava firma esindaja ütleb, et on just lähikonnas metsas tööl ja vaatas, et omaniku metsas pole ammu töid tehtud, mets on väga halvas seisus ja seetõttu oleks kiiresti vaja midagi ette võtta.

See on üks levinud viis, kuidas metsa kokku ostvad vahendusfirmad endale kliente püüavad.

„Põhiline, mida väidetakse: teil on mets halvas seisus ja vaja kiiresti raiuda. Inimeses tekitatakse süütunne, et ta pole oma metsa heaks midagi teinud,” kirjeldas metsakonsulent Ülle Läll.

Paari aasta taguse massilise helistamisterroriga võrreldes on olukord praeguseks siiski mõnevõrra maha jahtunud.

„Veel kevadel oli lausa hullumaja, aga praegu on rahulik,” tõdes Läll. „Arvan, et siin on suuresti põhjuseks see, et metsamaterjali hinnad on soiku jäänud. Tavaliselt on sügise poole hind tõusnud, aga praegu pole turg veel nii aktiivne kui tavaliselt sel ajal ning vahendajal pole mõtet inimeste käest metsa kokku osta, kui nad ei saa seda edasi müüa.”

Tagasi üles