Lähiajal suureneb öökülma oht

Härmatis. FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Nädala eest valitsenud südasuvine palavus asendus nädala vältel tuulise, märksa jahedama ja praegusele ajale vastava ilmastikuga. Aastaajavahetust saatsid nii tugev tuul, äike kui ka rahe (olenevalt päevast). Jahenemine jätkub: põhjakaartest saabub jäine õhumass, nii et ilm on tõeliselt kõle ja järsult suureneb öökülmaoht. Seetõttu on paslik rääkida pisut öökülmast.

Öökülmadest räägitakse pigem soojal poolaastal, kuigi tinglikult võiks seda nähtust esineda mistahes ajal olenevalt kokkuleppest. Täpsemalt on öökülm määratletud agrometeoroloogiliselt: põllu- ja aiakultuuride kasvuperioodil õhu, maapinna või taimede vahetu ümbruse temperatuuri langus alla 0 °C – see tähendab, et öökülmast võib selles kontekstis rääkida maist oktoobrini, varase kevade korral ehk ka juba aprillis. Niisiis piisab öökülma olemasoluks miinuskraadidest (temperatuur alla 0 °C) üksnes maapinnal või sellest 2 cm kõrgusel, kusjuures õhk 2 m kõrgusel võib-olla suhteliselt soe, isegi üle +5 °C.

Öökülmad jagunevad advektiivseteks ja radiatsioonilisteks. Advektiivne öökülm on tavaliselt seotud külma (arktilise) õhumassi sissetungiga. Aprillis, mais ja sügise hakul (septembris, oktoobris) on tüüpilised saabumise ilmakaared põhi ja kirre, aga juunis pigem loe. Säärase öökülmaga võib olla ilm tuuline, vahel isegi pilvine, ja selline öökülm haarab suure territooriumi. Võib sadada lund ja tekkida ajutine lumikate. Öökülm võib esineda mitu ööd järjest. Sagedamini tuleb seda ette kevade algupoolel ja sügisel (rohkem alates oktoobrist, sest siis on õhumassid jõudnud juba piisavalt jahtuda).

Radiatsiooniline ehk kiirguslik öökülm on seotud vaikse ja selge ilmaga: sel juhul on õhu jahtumine öösel soodustatud, sest soojuskiirgus lahkub ilmaruumi – nii võib maapinnal ja selle lähedal õhutemperatuur langeda miinuspoolele. Jahtumiseks eriti soodne on väga kuiv õhumass, mida iseloomustab madal kastepunkt: juba madalama kui 5 °C kastepunkti korral on selge ja vaikse ilmaga öökülma võimalus olemas. Radiatsiooniline öökülm on sageli laigutine ja oleneb tugevasti pinnamoest (kergemini tekkiv soistel aladel, nõgudes, orgudes).

Neid tegureid, mis öökülma mõjutavad, on palju, nagu pinnase niiskusaste, lõimis (mulla, setete mehaaniline koostis), veekogude lähedus jne, kuid eriti oluline tegur radiatsioonilise öökülma puhul on pilvisus: kui ilm on pilves (madalad pilved), siis pilvekiht kaitseb maapinnalähedast õhku jahtumise eest.

Öökülma liigid võivad liituda – sel juhul räägitakse advektiiv-radiatsioonilisest öökülmast: algul tuleb kohale külm ja kuiv õhumass, seejärel algab soodsatel oludel tugev jahtumine.

Täna-homme oleme külma ilma haripunktis, kui öösiti on suur öökülmaoht (põhjakaartest saabus külm õhumass, aga ka jahtumiseks on soodsad tingimused – advektiiv-radiatsiooniline öökülm), päeviti aga on kuni 10 °C. See muutub, sest 21.09 liigub Skandinaavia põhjaaladele madalrõhkkond, mis avab tee soojale: ootame vananaistesuve, nii et öökülmaoht uuest nädalast kaob ja päevasoe läheneb 20 °C.

Populaarne

Tagasi üles