Lusitaania teeteost on saanud aiaomanike õudusunenägu

Oranžikat tooni lusitaania teeteod võivad kasvad kuni 15 sentimeetri pikkuseks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tartu külje all Tüki külas elav Nella Noorhani võttis sel suvel taskulambi ühte, ämbri teise kätte ja läks õhtuhämaruses aeda lusitaania teetigusid korjama ning luges saagiks kokku üle tuhande teo, järgmisel päeval korjas mitusada lisaks.

Kümmekond aastat tagasi esmakordselt Eestis märgatud lusitaania teetigu on vahepeal jõudsalt levinud ja juba leidub neid peaaegu kõikjal suuremate linnade ümbruses, peaasjalikult uuselamurajoonides. Uute asumite elanikud on kõige enam nendega hädas, sest see võõrliik jõuab meile istikutega ja kus rohkem välismaist ­päritolu taimi istutatud, seal ka rohkem leide.

Praegu võib arvata, et lusitaania teetigu on tulnud, et jääda ja kui kuskil juba olemas, siis välja neid ajada ei suudeta, heal juhul vaid selle apla taimeõgija leviku kiirust pisut tagasi hoida.

Juhuslik leid

Noorhani rääkis, et avastas teod endalegi ootamatult. Ta istutas suve algul aeda lilled, aga peagi olid ühest peenrast need kadunud, istutas uuesti ja jälle sama lugu. Nii hakkas tekkima kahtlus, et keegi neid söömas käib, ja ühel õhtul asuti taskulambi valgel asja uurima. „Kõik kubises, täiega kubises neist,” meenutas naine. Kahe esimese õhtuga korjas ta oma maalt 1500 tigu.

„Vanasti mulle meeldis õhtuti, kui kaste maha tuleb, paljajalu muru peal käia, aga nüüd, kui ei mürgita, siis need lihtsalt lirtsuvad varvaste vahel,” ohkas naine.