Liigne väetamine on ohtlik nii taimele kui keskkonnale

Väetamise ettevalmistustöö. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Väetamine on oluline nii põllumehele kui ka aiapidajale, kuid et see eesmärki täidaks, tuleb seda teha mõistlikult. Põllumajanduses on väetamise seis nii hea, et Eesti on Läänemere ääres kõige keskkonnasäästlikum riik, koduaedades kiputakse aga teadmatusest norme ületama. Maa Elu küsimustele vastas Eesti Maaülikooli mullateaduse professor Alar Astover.

Kui vajalik taimede väetamine on?

Väetamise eesmärk on taimi toita ja tagada mulla hea seisund. Taim suudab ise toota orgaanilist ainet, kuid vajab lisaks valgusele ja veele mullast mineraalseid toiteelemente. Olgu siis nendeks taimedele suuremas koguses vajalik lämmastik, fosfor, kaalium või väikestes annustes vajalikud boor, molübdeen ja paljud teised elemendid. Kui ilmastikuolud on soodsad ja taim ikka kiratseb, siis on tõenäoliselt asi mullas ja teadliku väetamisega saab seda parandada. Näljane taim võib olla põdura tervisega, rääkimata kesisest saagist. Samas tuleks silmas pidada, et liigne ja ühekülgne väetamine on ohtlik nii taimele kui ka keskkonnale.