/nginx/o/2019/09/18/12569586t1h3710.jpg)
Esimesed taliviljakülvid on juba tehtud ja varsti hakkab vili võrsuma. Et taimed ei jääks toitainepuudusesse ja elaksid talve kenasti üle, tuleb tegutseda juba sügisel.
Toitainepuudus ohustab talivilja talvekindlust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parema saagi nimel alustasime tänavu kevadel ja suvel taimelehtedest toitainesisalduse määramist. Üle Eesti korjati ja saadeti laborisse üle 200 leheproovi, neist rohkem kui pooled olid talinisud.
Keeruline on lihtsalt taimelehele peale vaadates oletada, kas tegemist on mõne toitaine liia või puudusega. On küll rida tunnuseid, mis viitavad teatud elemendi puudusele, kuid nende ilmnemisel on defitsiit taimes juba kriitiline.
Leheproovi tulemus annab infot toitainesisalduse kohta lehtede korjamise hetkel, kuid kõige aluseks on siiski mullaproovid. Seetõttu tasub teha kasvõi üks proov põllust selline, mis näitab ka mikroelementide sisaldust. Selgub, et Põllumajandusuuringute Keskuselt tellitud mullaseire proovidest sooviti mikroelementide määramist 2018. aastal vaid 3,2% mullaproovide üldarvust.
Toiteelemente enamasti napib
2019. aasta talinisu leheproovide analüüsimisest selgus, et kõige defitsiitsemad toiteelemendid olid sel hooajal mikroelemendid boor, vask ja tsink. Valdav osa talinisu leheproovidest koguti Jõgeva-, Tartu-, Valga- ja Põlvamaa põldudelt. Nendest 47 protsendil oli taimelehtedes vaske vähe ja 43 protsendil lausa väga vähe. Tsingipuudus lehtedes oli suur või väga suur 68 protsendil leheproovidest, boori oli vähe 40 protsendil ja väga vähe 54 protsendil proovidest. Kolmas teraviljadele tähtis mikroelement mangaan oli 78 protsendil proovidest normis, viiendikul pisut vähene.
Kuigi mikroelementide sisalduse määramist mullaproovidest tellitakse väga vähe, võib nende põhjal öelda, et muldades on suur puudus vasest, mangaanist ja boorist. See annab vastuse küsimusele, miks need toiteelemendid talinisu leheproovide analüüsimisel defitsiidis olid.
Enneta toitainepuudust
Vasepuudus võib kaasa tuua kuni 1,5tonnise saagikao hektari kohta. Kuna vask soodustab teraviljade võrsumist, siis soovitame esimese pritsimise teha juba sügisel, sest hiljem on vasega pritsimise kasutegur väike. Kui mullas on vaske napilt ja defitsiit ilmneb ka kevadel, siis soovitame pritsimist korrata, sest vasel on oluline roll fotosünteesis. Vask soodustab ka valkude ainevahetust, suurendab terade arvu pähikus ja nende proteiinisisaldust. Lisaks aktiveerib vask taimes ensüüme, mis osalevad ligniini tootmises, tänu millele on taim lamandumiskindlam.
Mangaanipuuduse korral soovitame samuti esimese pritsimise teha juba sügisel, sest seegi toiteelement mõjutab sügisel taimede võrsumist ning parandab talve- ja haiguskindlust. Taim vajab mangaani rohkem just võrsumise ja kõrsumise ajal. Mangaan parandab taime stressitaluvust. Kui mangaanipuudus mullas on suur, siis on vajalik ka kevadine pritsimine, sest mangaan liigub taimekudedes halvasti ja suure tõenäosusega ilmnevad puuduse sümptomid uuesti.
/nginx/o/2019/09/18/12569585t1h94f6.jpg)
Tsingipuudusele tuleb samuti sügisel tähelepanu pöörata, sest defitsiidi korral aeglustub lehtede kasv ja juurestiku arenemine ning küsitavaks muutub teravilja talvitumine. Tsink on mitme ensüümi tarvilik komponent ja osaleb kasvuhormoonide tootmises. Kui leheproovid näitavad puudust ka kevadel, tasub pritsimist korrata.
Boor ei ole teraviljadele nii oluline element nagu rapsile ja teraviljad vajavad seda mitu korda vähem kui raps.
Ilm pärsib omastamist
Mullas võib toitainete hulk mullaproovi järgi olla piisav, kuid taim ei pruugi neid kätte saada. Kui sügis on vihmane ja külm, ei suuda taim mullast omastada boori, mangaani, vaske ja tsinki. Lisaks on boor ja mangaan elemendid, mida on pikal soojal ja põuasel sügisel mullast raske kätte saada. Samuti tuleb teada, kuidas toiteelemendid mullas üksteist mõjutavad. Näiteks blokeerivad fosfaadid mullas nii tsingi kui ka vase ning muudavad need mikroelemendid lahustumatuks ja taimele kättesaamatuks. Suur vasesisaldus mullas raskendab raua kättesaadavust.
Kui rääkida mullatüübi mõjust, siis tavaliselt esineb tsingi-, vase-, mangaani- ja booripuudus kergetel liivastel muldadel, mullast omastamist pärsib aga mulla suur pH. Turvasmuldades jääb sageli puudu kõigist kolmest mikroelemendist, lämmastikurikastes muldades napib boori ja vaske. Kaaliumi- ja magneesiumirikastes muldades võib esineda vasepuudust ja fosforirikkas mullas tsingipuudust.