Vana-Võromaa maitsete aasta täiendab toidukuud

Vana-Võromaa maitsete aasta avati tänavu mais Võrus.

FOTO: Arved Breidaks/Lõuna-Eesti Postimees

Kui september on Eesti toidu kuu, siis maikuust on käimas Vana-Võromaa maitsete aasta.

Eesti toidupiirkonna tiitlit kannab tänavu Vana-Võromaa. Võrumaa talupidajate liidu toiduvõrgustiku koordinaator Esta Frosch ütles, et Vana-Võromaa maitsete aasta on seni läinud hästi.

„Edasiliikumise koht on see, kuidas lahendada olukord, et väikesed – meil on palju väikeseid tootjaid – jõuaksid suurte vahel üldse pildile, kaotamata oma isikupära,” lausus Frosch. „Tuleb leida võimalus, kuidas saada suurematesse poekettidesse sisse.”

Vana-Võromaa koosseisus on Võrumaa, osa Põlvamaast, Valgamaast, lõunaosa Tartumaast ja Setomaa. Toidulauda arvestades iseloomustavad piirkonda näiteks suitsusauna sink, sõir, karask, hapendatud kasemahl.

Ise korjavad, ise teevad

Esta Froschi sõnul on oma mekk võrokeste suitsusaunalihal – liha suitsutamine saunas on Vana-Võromaal elujõus komme, mis on suitsusaunakombestiku osana UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas.

Tasub teada, et võrokeste söökidel on võrukeelsed nimed: näiteks paksu kapsta, uatamp, jahheruug, kesväkarask, rüäjahuvatt.

Tasub meeles pidada sedagi, et võrokestele meeldib söögitegemiseks aega võtta ja mõnuga vaaritada. Külalised kutsutakse tuppa ja neil ei lasta tühja kõhuga ära minna. Külla ei minda tühjade kätega, vaid võetakse oma söögikraami kaasa.

Võrokeste kohta öeldakse veel, et nad on alalhoidlikud ja ettenägelikud, sestap säilitatakse saaki ületalve nii uusi kui vanu meetodeid järgides. Söögikraami kuivatatakse, hapendatakse, soolatakse, suitsutatakse, tehakse purki ja hoiustatakse keldris.

„Võib-olla mõnes piirkonnas on vähem või suisa ära kadunud, aga meie kandis on korilus au sees. Metsaseened, -marjad. Ise korjame, ise teeme,” lausus Frosch.

Miks kannab tänavu Eesti toidupiirkonna tiitlit just Vana-Võromaa, selle kohta ütles toiduvõrgustiku koordinaator: „Võib-olla sellepärast, et meil on väga tugev põhi all. Ja meil on päris korralikke üritusi välja pakkuda. Vana-Võromaa oleme meie ise piirkonnana valinud, et kataks rohkem lõunanurga ära.”

Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepa sõnul on Vana-Võromaa juba varemgi toiduvaldkonnas silma paistnud. „Seal on palju tublisid ettevõtjaid ja huvitavaid toidutooteid ning seda on osatud märgata ja teadlikult arendada. Kohalik kaubamärk Uma Mekk tähistab 10. sünnipäeva. Seda märki kannab ligi 300 toorainet, toitu või rooga peaaegu 100 ettevõttelt.”

Oma fänniklubi tekkinud

Üritusi ja piirkonna toidukultuuri tutvustamist on olnud igale maitsele, palju ettevõtmisi seisab veel ees.

25. septembril tuleb Võrus Lõuna-Eesti toidukonverents, mille teema on „Kohalik toit toitlustusse”. Korraldajate teatel on konverentsi üks eesmärk Lõuna-Eesti toiduasjaliste kokkutoomine, sest jõud peitub koostöös, mitte konkurentsis.

„Keskendume sellele, kuidas kohalik toit jõuaks toitlustusse, kuidas silma jääda, kuidas saada jalga ukse vahele,” lisas Vana-Võromaa toiduvõrgustiku koordinaator Esta Frosch.

Rääkides lähiaja sündmustest, siis oktoobris on tulemas Uma Meki sügisene kohvikute ja restoranide nädal. „See on üritus, millele on kujunenud oma fänniklubi,” märkis ta. Novembris toimub Võrus kümnendat korda suurlaat Uma Mekk.

Igal aastal uus toidupiirkond

Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse 2016. aastast Eesti toidupiirkonda, mille toidukultuurile ja -toodetele pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle 1,5 meetri pikkune rändkahvel. Varem on tiitlit kandnud Hiiumaa, Peipsimaa ja Pärnumaa.

Populaarne

Tagasi üles