Alõtšasid on purki pistetud kõiksuguste marjadega ning isegi kabatšokiga. „Inimesed arvavad, et neid on keeruline teha, kuna kivid on vaja välja saada, aga näiteks ma tegin ploomimoosi ja kividega on väga lihtne – keedad marjad ära ja lased läbi sõela,” jutustas Randaru ning tõdes, kuigi on olemas kõiksugu kirsikivi eemaldamise masinad, siis tema arust on kõige parem vanast ajast teada nipp: kivid sõelale, moos läbi.
Hoidistamist alustades tasubki enda ümber rohkem ringi vaadata, sest tegelikult on põnev materjal peaaegu igaühele käepärast. „Pihlakat taasavastatakse ja hakatakse jälle kasutama,” teadis messikorraldaja. Ainuüksi paar kobarat niisamagi sügavkülma pista ja talvel värskele veele lisada on igati kaunis ja vitamiinirikas.
Samamoodi tasub vaadata otsa suvikõrvitsale, mida saab väga laialdaselt kasutada. Vili sobib vürtsidega kokku ja moosi tehes annab mehule sidusust. „Pane kasvõi musta sõstra või maasikaga – suvikõrvits annab massi ja mari selle üldise hea maitse,” rääkis Randaru.
Tänavusele hoidisemessile 21. septembril on Olustverre tulemas üle 30 pundi, nii maanaiste seltse kui ka talusid. Ega seltskonnad üht sorti hoidisega tule, mõnel on neid kaasas suisa 20, kõvematel taludel enamgi. Nii et maitsmist ja uudistamist jagub küllaga. Samuti võib korraldajate sõnul rohelise mõtteviisi arendamiseks kaasa võtta oma lusika, millega siis purkipandut proovida.
Hoidisemessiga samal ajal toimub Olustveres kohaliku toidu laat ja noorte künnivõistlus. „Kõik on ühes kohas,” kinnitas Tiina Randaru ja lausus, et tasub ikka massidega kaasa liikuda, siis ei saa eksida. Massidest võib tol päeval Olustveres tõesti rääkida, sest mullu külastas laada-, messi- ja võistluspäeva ligi 3500 inimest.