Olustverest leiab ideid hoidiste purki panekuks

Igal aastal on Olustvere hoidisemessil osalejad purki üheks hoidiseks kokku keetnud hulga huvitavaid saadusi, mida kohaletulnud maitsta saavad.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Tõenäoliselt pole kaugel aeg, kui parima hoidise tiitli võib endale napsata kõige tavalisem maasika- või õunamoos, sest viimased aastad on Olustvere hoidisemessil esitlemiseks purki pandu ikka keerukamaks ja põnevamaks muutunud, nii et tavalisest ühe vilja keedisest on saanud vaat et haruldus.

„Kui Olustveres alustasime, ei teinud keegi selliseid huvitavaid hoidiseid, aga nüüd on meil juba 15 hoidisemess tulemas ning tõepoolest, tänaseks tõdeme, et tavalist moosi siia enam vist ei tehtagi. Kõik on millegagi kuidagi seotud ja põnevalt kokku segatud,” lausus Olustvere mõisa perenaine, hoidisemessi peakorraldaja Tiina Randaru. Näiteks tema mees on juba ammu rääkinud, et käib mis ta käib igal aastal hoidisemessil, maitseb siit ja sealt, kuid seda temale meelepärast, kõige tavalisemat klaarõuna moosi ei ole saada. „Ta siis ütles, et mõne aasta pärast lööb letti oma tavalise õunamoosi ja võidab sellega konkursi ära.”

Inspiratsiooniallikaks

Igal sügisel valitakse Olustvere hoidisemessil välja kolm paremat kolmes kategoorias: magus hoidis, soolane hoidis ja üllataja. Mullu näiteks noppisid hulga auhindu tartumaalased Kõrveküla maanaiste seltsist Miina, kes kasutasid hoidistes ka hapuoblikat.

Peakorraldaja kõneles, et aastate jooksul on messi hoidisevalik tallegi hulga inspiratsiooni pakkunud, kuid senini on ta vaid retsepte kogunud. Lihtsalt pole aega korraldamise kõrvalt ise hoidiseid võistluseks valmistada. „Aga nagu juba varemgi lubanud olen: kui pensionile jään, võtan retseptid ette ja hakkan tegema,” ütles Tiina Randaru. Seniks on aga tema moosikelder ikka kõige tavalisemate pannkoogimooside päralt. „Ikka maasikat ja õuna. Ploomimoosi tegin ka ja panin sinna ohtralt brändit sisse. Kõik kiitsid.”

Pihlakas ja suvikõrvits

Lisaks hoidiste maitsmisele ja hindamisele pakub mess võimalust saada uusi nippe viljade kasutamiseks. Randaru teadis rääkida, et alailma on inimestel palju käes alõtšasid ja tänavugi kollendavad puud neist marjadest. „Kukuvad maha ja inimesed laiutavad käsi: mida nendega teha? Süüa enam ka ei jõua.”

Alõtšasid on purki pistetud kõiksuguste marjadega ning isegi kabatšokiga. „Inimesed arvavad, et neid on keeruline teha, kuna kivid on vaja välja saada, aga näiteks ma tegin ploomimoosi ja kividega on väga lihtne – keedad marjad ära ja lased läbi sõela,” jutustas Randaru ning tõdes, kuigi on olemas kõiksugu kirsikivi eemaldamise masinad, siis tema arust on kõige parem vanast ajast teada nipp: kivid sõelale, moos läbi.

Hoidistamist alustades tasubki enda ümber rohkem ringi vaadata, sest tegelikult on põnev materjal peaaegu igaühele käepärast. „Pihlakat taasavastatakse ja hakatakse jälle kasutama,” teadis messikorraldaja. Ainuüksi paar kobarat niisamagi sügavkülma pista ja talvel värskele veele lisada on igati kaunis ja vitamiinirikas.

Samamoodi tasub vaadata otsa suvikõrvitsale, mida saab väga laialdaselt kasutada. Vili sobib vürtsidega kokku ja moosi tehes annab mehule sidusust. „Pane kasvõi musta sõstra või maasikaga – suvikõrvits annab massi ja mari selle üldise hea maitse,” rääkis Randaru.

Tänavusele hoidisemessile 21. septembril on Olustverre tulemas üle 30 pundi, nii maanaiste seltse kui ka talusid. Ega seltskonnad üht sorti hoidisega tule, mõnel on neid kaasas suisa 20, kõvematel taludel enamgi. Nii et maitsmist ja uudistamist jagub küllaga. Samuti võib korraldajate sõnul rohelise mõtteviisi arendamiseks kaasa võtta oma lusika, millega siis purkipandut proovida.

Hoidisemessiga samal ajal toimub Olustveres kohaliku toidu laat ja noorte künnivõistlus. „Kõik on ühes kohas,” kinnitas Tiina Randaru ja lausus, et tasub ikka massidega kaasa liikuda, siis ei saa eksida. Massidest võib tol päeval Olustveres tõesti rääkida, sest mullu külastas laada-, messi- ja võistluspäeva ligi 3500 inimest.

Populaarne

Tagasi üles