Sibulatee festivalil müüdi Peipsi sibul peaaegu läbi

Piirkonna üks tuntuim sibulakasvataja on Kolkjas elav Konstantin Avvo, laiemalt tuntud kui Kostja. Foto: Tiit Efert

Nädalavahetusel Peip­si ääres neljandat korda peetud Sibulatee puhvetite päev oli korraldaja hinnangul seni edukaim, sest rahvast jagus ja Peipsi sibul sai peaaegu otsa. Ürituseks küpsetatud sibulapirukad lõppesid puhvetites valdavalt juba keskpäevaks.

„Ma ei tea, mis inimestel sibulapirukatega on, miks need nii väga maitsevad,” ütles Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe naerdes. „Ilmselt tullaksegi neid Sibulateele ostma.”

Piirkonna üks tuntuim kasvataja on Kolkjas elav Konstantin Avvo, laiemalt tuntud kui Kostja. Kostja on Peip­si sibula kasvatamise traditsioonide kaitsja. Ta muutub kurvaks, kui kuuleb, et keegi kasutab umbrohu tõrjumiseks keemiat või muid ebasobivaid meetodeid.

Tulevad saagile ise järele

Ta selgitas, et Peipsi sibulat kasvatatakse kõrgetel peenardel. Peenardevahe sügavus on huumuskihi sügavus ehk umbes poolt meetrit. Väetiseks kasutatakse komposti, mis on saadud eelmise aasta kõdust ja loomasõnnikust. Eelneva aasta peenravahe tehakse peenraks, uus peenravahe jääb eelmise aasta peenra keskele. Kasvuajal mullapinda kobestatakse ja umbrohi hävitatakse, peenraid rohitakse tavaliselt kaks korda hooaja jooksul. Putukatõrjeks kasutatakse soolalahust.

Koos vartega koristatud sibulamugulaid kuivatatakse päikese käes kaks-kolm päeva, et hävitada seeneeosed. Seejärel tuulutatakse sibulaid õues umbes kaks nädalat. Korraliku säilimise tagamiseks viiakse tuulutatud sibulad kuiva ja sooja ruumi ülekuivatamisele.

Kõik tootmisetapid toimuvad käsitsi ehk füüsilist tööd on palju.