Tänavune hea viljasaak aitab klattida vanad võlad

Selle aasta suurimaks probleemiks on aga kujunenud logistika ja vilja ladustamine, sest vili sai koristusküpseks korraga ja palju lühema aja jooksul kui tavaliselt.

FOTO: 2 × Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Tänavust aastat teraviljasektoris võib kindlasti pidada keskmisest soodsamaks ja mitme arvamuse kohaselt võib nii eraldi võetuna teraviljasaak kui ka teravilja-, kaunvilja- ja rapsisaak kokku kujuneda suuremaks, kui oli 2015. aasta rekordsaak.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et kuna kõikide põllukultuuride koristus pole veel lõppenud, saab praegu kogusaagi osas teha vaid esialgse prognoosi. Teatavasti oli möödunud aasta põua tõttu taimekasvatussektorile sedavõrd nigel, et sellega pole praeguse aasta saaki mõtet võrrelda. Taimekasvatajate jaoks olid keerulised ka kehva saagikusega 2016. aasta ja liigniiskusega silma paistnud 2017. aasta.

Teravilja kasvupind ulatus tänavu 365 000 hektarini, mida on nii möödunud kui ka 2015. aastaga võrreldes neli protsenti enam. Tera- ja kaunvilja ning rapsi pind kokku ulatus 480 000 hektarini, mida on möödunud aastaga võrreldes kaks protsenti rohkem ja 2015. aastaga võrreldes lausa kuus protsenti enam. Seega on eri kultuuride pinna kasv andnud panuse ka kogusaagi suurenemisse.

Talivilja rohkem külvata oli õige

Populaarne

Tagasi üles