Teadlaste uuring: intensiivsemalt seovad õhust süsinikku noored ja keskealised metsad

Oma doktoritöös uuris Gunnar Morozov, kuidas mõjutab metsade vanus ja kuivendus puistute süsiniku sidumise võimet. Foto: Elmo Riig / Sakala

Maaülikooli teadlased viisid Eesti metsades läbi uuringu, millest selgus, et intensiivsemalt seovad õhust süsinikku noored ja keskealised puistud, samal ajal, kui vanemad metsad muutuvad süsiniku allikateks, mistõttu mängib metsade kestlik majandamine kliima osas väga olulist rolli.

Vastavalt IPCC kliimaraportile nähakse metsades olulisi süsiniku sidujaid ning jätkusuutliku metsamajandusega on võimalik metsade rolli selles osas veelgi suurendada.

Augustis kaitses Gunnar Morozov Eesti Maaülikoolis oma doktoritöö „Süsiniku- ja lämmastikuvood erinevate kasvukohtade kaasikutes ja hall-lepikutes“. Oma doktoritöös uuris ta mitmeid süsiniku- ja lämmastikuringe voogusid erinevate kasvukohtade kaasikutes ning hall-lepikutes, et näha, kuidas mõjutab metsade vanus ja kuivendus puistute süsiniku sidumise võimet.

„Tulemused näitasid, et vanemad metsad ei seo õhust enam nii palju süsinikku kui noored ja keskealised puistud,” sõnas Morozov. Kui vanemates metsades ületab mullast tulev CO2-voog aastast taimede biomassis seotud süsiniku hulka, muutuvad sellised metsad süsiniku allikateks, selgitas ta.

Teise suunana uuriti töös süsiniku sidumise dünaamikat erivanuselistes hall-lepikutes, mis võimaldab selgitada nende puistute rolli Eesti metsade süsinikubilansis laiemalt. Hall-lepikud osutusid olulisteks süsinikku siduvateks ökosüsteemideks, kuid ka nende puhul väheneb vanemates puistutes süsiniku sidumise võime ja nad võivad muutuda süsiniku emiteerivateks ökosüsteemideks.

Eesti asub hemiboreaalsete metsade vööndis, mis on olulised süsinikku siduvad maismaa ökosüsteemid ning seeläbi kliimamuutuste leevendajad. Kuid erinevate metsade süsiniku sidumise võime sõltub väga paljudest teguritest, sealhulgas suuresti mullaviljakusest, aga ka rakendatavatest metsamajanduslikest meetoditest.

Tänaste kliimaprobleemide peamine põhjustaja on inimkonna poolt fossiilsete materjalide kasutamisest õhku paiskunud süsinik, lausus lisas teadustöö juhendaja ja Eesti Maaülikooli metsakasvatuse professor Veiko Uri.

„Kasutades näiteks naftat või põlevkivi kütteks, pääseb atmosfääri süsinik, mis on pikka aega maapõues varjul olnud. Kasvavad puud on aga süsiniku sidujad, tuues muuhulgas atmosfäärist tagasi ka sinna paisatud fossiilset süsinikku,” selgitas Uri. Ta lisas, et just seetõttu on metsadel, metsamajandusel ning puidu kasutamisel täita keskkonna seisukohast väga oluline roll.