Eesti võistlushobuseid hoiti Luhamaa piiripunktis üle kümne tunni kinni

Võistlussportlane Paul Argus, hobune Opaal. FOTO: Jaanus Lensment/postimees

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Pitsati vale asukoht veterinaarsertifikaadil jättis kolm ratsasportlast koos hobustega Luhamaa piiripunkti mitmeteks tundideks lõksu. Kui inimene saab üle kümnetunnise ootamisega hakkama, siis hobustele võib kitsas furgoonis kinniolek fataalselt lõppeda.

Eesti tippsportlased Gunnar Klettenberg, Urmas Raag ja Paul Argus sõitsid Venemaale võistlema kaks nädalat tagasi, pühapäeva õhtul asuti tagasiteele Eestisse.

Kuni Vene piirini sujus kõik hästi. Kuid Eesti veterinaarkontrollis ei sobinud ametnikele pitsatite päriolu ja nende paberile löödud asukohad. Gunnar Klettenbergi abikaasa Katri täpsustusel oli dokumendi peal kohaliku veterinaarameti pitsat, mis polnud löödud ettenähtud kohta.

„Vale pitsati asukoha tõttu ei lasknud meie oma Eesti veterinaaramet Luhamaa piiril hobuseid Eestisse. See on uskumatu,” sõnas Katri.

Sportlastel soovitati tagasi minna ja paberid korda teha. See aga oli võimatu, sest Venemaale minekuks polnud neil enam viisasid ega sissesõidu sertifikaati. „Isegi kui veterinaaramet Moskvas paberid puudulikult täitis, siis ei saa ju hobused selle pärast kannatada,” sõnas Katri.

Võistlussportlane Urmas Raag ja hobune Ibelle. FOTO:

FOTO: Sander Ilvest

Nii olidki Gunnar Klettenberg kolme ja Urmas Raag kahe hobusega Eesti piiril n-ö kinni. Paul Argus õnneks piirile ei jõudnud ja sai Pihkvas peatuse teha.

Eesti ametnike käitumisest häiritud Katri Klettenberg helistas esmaspäeval loomakaitsesse, lootuses, et nad aitavad tal piiril furgoonis olevaid hobuseid kaitsta. Kuid sealnegi ametnike suhtumine hämmastas teda. „Nemad ei saa riigi vastu minna. Ma ei tahagi ju seda. Isegi kui dokumendil on pitsat vale koha peal, siis hobustel on ju kiip ja pass. Ma seisan hobuste eest, kes pühapäeval hüppasid 150 sentimeetri kõrguste takistustega võistlusrada. Neil on järjest enam halb, kui peavad furgoonis nelja jala peal ühe koha peal seisma,” selgitas ta.

„Kes vastutab, kui hobuste tervisega seal midagi juhtuks. Suur tõenäosus on, et hobustel võivad tekkida koolikud, transpordipalavik. Kas ametnikele jõuab nende tegevuse tagajärg pärale alles siis, kui mõni hobustest ära sureb. Tegemist on ju kallite võistlushobustega,” oli Katri nõutu. Talle tundub mõistmatuna, et Eesti veterinaaramet ei lase riigi võistlushobuseid koju.

Luhamaa piiripunkt. FOTO:

FOTO: Margus Ansu

Üle piiri on need samad hobused käinud tänavu mitu korda. Kohe meenuvad Klettenbergile sõidud mais ja juunis Peterburi ja nüüd septembris Moskvasse. Kõigil on kiibid ja passid. Tegemist on nii-öelda piirile tuttavate loomadega.

Katri Klettenberg jõudis oma murega Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorini, kellega pidas esmapäeva õhtul pikki telefonikõnesid. Kuid tulemuseta. „Tundub, et ametnikud pole tõesti inimesed,” sõnas ta.

Kui kardetakse haigusi, saab hobused karantiini panna. Seda pakkusid sportlased ka piiril, et hobused saaks paberite ootamise ajaks Luhamaale talli. Kuid selgus, et tallis on hobustele ainult üks koht.

Kui ühel hobustest hakkas piiril furgoonis seistes paha, pidi sportlane loomaga jalutama, sellest jäid aga tee peale hobusekapjadest jäljed ja nii saadi piiripunktis veel riieldagi.

Täna hommikul teatas Katri Klettenberg, et sportlased said lõpuks piiripunktist liikuma ja jõudsid varahommikul koju. Millised on sellise reisi tagajärjed hobustele, selgub hiljem.

Kommenteerib Veterinaar- ja Toiduameti kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonnajuhataja Regina Pihlakas:

Luhamaa piiripunkt paikneb Euroopa Liidu välispiiril ning seal teostatud veterinaarkontroll lubab loomadel sisenda ja vabalt liikuda kogu Euroopa Liidus. Seetõttu viiakse piiripunktis teostatavad kontrollitoimingud läbi Euroopa Liidu ühtsete reeglite alusel ning loomade tervise nõuded ning kaasas olevate dokumentide nõuded on kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktidega. Need nõuded kehtivad EL-i kõikides liikmesriikides ühetaoliselt. Piiril läbi viidavate kontrollide eesmärgiks on vältida võimalike ohtlike loomahaiguste levikut Euroopa Liitu ning kaitsta Euroopa Liidu hobuseid nende tervisele ohtlike haiguste eest. Kui loomad sisenevad Euroopa Liitu, siis viiakse piiri veterinaaride poolt läbi loomade väline vaatlus ning loomadega peab kaasas olema veterinaarsertifikaat. Hobustel on küll kiip ja pass, kuid need on hobuse identifitseerimiseks. Tervisealase kinnituse annab siiski vaid veterinaarsertifikaat. See nõue kehtib ka võistlustelt tagasi saabuvate Eesti päritolu võistlushobuste puhul. Tegemist on dokumendiga, mis väljastatakse riigi pädeva veterinaarasutuse, antud juhul Venemaa riikliku veterinaarteenistuse poolt. Sertifikaat tõendab, et võistlustel viibinud hobused on enne Eesti poole teele asumist üle vaadatud, neil ei esine kliinilisi haigutunnuseid, nad ei ole vahepeal kokku puutunud haigete loomadega ning nad käisid Venemaa sellises piirkonnas, kus ei esine loomadele kergesti nakkavaid raskeid haigusi. Kuigi tegemist on Eestist pärit loomadega, siis kus nad vahepeal käisid ning kellega kokku puutusid, meie piiri veterinaarid ei tea ning seetõttu ongi vajalik Venemaa poolt esitatud sertifikaat.

Antud juhtumi puhul esitati piiripunktis mittenõuetekohased dokumendid, kus oli antud ebaselge ülevaade loomade tervislikust seisundist, ei selgunud veterinaararst, kes dokumendid koostas ning puudusid vajalikud pitsatid. Sellised dokumendid ei olnud piisavad, et tagada ülevaade EL-i sisenda soovivate loomade tervisest ning seetõttu võis sellega kaasneda potentsiaalne oht kogu Eesti hobustele sissetoodavate ohtlike nakkushaiguste näol.

Olukorrale asuti kohe lahendust otsima ning Venemaa pädev asutus lubas esimesel võimalusel saata korrektsed dokumendid. Kahjuks aga dokumentide saatmine viibis. Seni pakuti piiripunktis väidetavalt haigele hobusele võimalust peatuda piiril olevas hobuste kontrollipunktis, kus on olemas ka hobustele mõeldud spetsiaalne boks. Sellest võimalusest sportlased keeldusid. Oluline on siinkohal välja tuua, et piiripunkti näol pole tegemist hobuste karantiseerimiskohaga ning Luhamaa vahetus läheduses puudub selline koht, kus hobuseid pikaajaliselt hoida. Piiril toimub eelkõige kontroll, mitte hobuste pidamine.

Dokumendid saabusid õhtul hilja ning koheselt edastati need Luhamaa piiripunkti. Piiripunktis asuti dokumente vormistama ning selleks tuli kohale ka lisaametnik, et protsess toimuks võimalikult kiiresti. Umbes südaöö paiku lõppes dokumentide vormistamine ning edasi tegeles hobustega toll.

Populaarne

Tagasi üles