/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/13/12555217t1h1110.jpg)
Eestimaa Looduse Fond tervitab metsandussektori tänast toetusavaldust algatusele “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”, kuid tuletab meelde sellest eesmärgist tulenevat vajadust vähendada märgatavalt Eesti raiemahte.
ELF vastuseks metsndussektorile: raiemahte tuleb vähendada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liit ja Eesti Erametsaliit andis täna teada, et toetavad Eestimaa Looduse Fondi algatust, muuta Eesti teadmistepõhiselt kliimaneutraalseks aastaks 2035. Samuti rõhutati, et Eesti peaks riiklikult ja teaduspõhiselt pöörama tähelepanu sellele, kuidas suurendada Eesti metsade pindala, juurdekasvu ja süsiniku sidumist ning kuidas populariseerida puidust toodete kasutust.
Eestimaa Looduse Fond ütles, et raiemahte vähendamata ei ole kliimaneutraalsuse saavutamine võimalik. Praeguse metsapoliitika ja intensiivse metsamajandamise jätkumisel on oodata hoopis vastupidist arengut - aastaks 2034 muutub Eesti maakasutussektor ka ise süsiniku heitjaks.
Tartu Ülikooli vanemteadur Aveliina Helm nendib värsketes ERRi Novaatori artiklites samuti, et vanemad metsad hoiavad suurt süsinikuvaru ning ei tohiks sugugi kaasa minna praegu laialt levitatava väitega, et just metsade raie ja noorendamine on hädavajalik, et keskkonnakriisiga toime
tulla. Teadlane nendib, et kui keegi väidab, et vanu metsi on vaja raiuda kliimamuutustega võitlemiseks, siis see ei vasta täiel määral tõele ning on pigem rohepesu.
Metsanduse kliimamõju juures tuleb lisaks raiumise ja juurdekasvu vahelisele tasakaalule ning sellega seotud süsinikubilansile arvestada ka neid kasvuhoonegaaside emissioone, mis tulenevad metsakuivendusest, metsanduses kasutatavate teede rajamisest, metsanduses kasutatud masinate
tootmisest ja teistest metsamajandamisega seotud protsessidest.
Samuti nendib Eestimaa Looduse Fond, et kuigi pikaajalised puidust tooted võivad olla kliimamuutuse leevendamisel paremad kui naftapõhised tooted, on siiski kõige olulisem üleüldist tarbimist vähendada. Asendusefektist saab kliimakasu lõigata üksnes juhul, kui arvestatakse looduse seatud piiridega. Praegu ületame neid juba tublisti.