Suve hakul jõudsid meediasse teated, et talvega on Abruka saarele ilmunud ilves, kes seal aeg-ajalt pahandust ning kohalikes elanikes võõristust tekitab. Kuna suur metsakiisu on üldjuhul küllaltki inimpelglik, kuid seejuures võimekas kiskja, oli loomulik, et ta saare elanikele muret valmistas.
Abruka ilves näitas end kaameras
Suvel paigaldas Keskkonnaagentuur saarele mitu rajakaamerat ning kohtuti ka kohalike elanikega, kellele ilvese käitumisharjumustest ja eluviisidest laiem ülevaade anti. Inimesele ilves ohtu ei kujuta, küll aga tuleks silma peal hoida vabalt liikuvatel koduloomadel. Nii saare elanike kui ka Keskkonnaagentuuri ekspertide ühine tõdemus oli, et ilvese kiirkorras püüdmine ja ümberasustamine ei ole praegu mõistlik. Pigem tuleks seda kaaluda sügistalvisel ajal, mil mets on raagus ja kaslase jäljed lumel näha. Pealegi püsib alati seegi võimalus, et ilves tuldud teed pidi üle jäätunud mere ise saarelt lahkub.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Marko Kübarsepp käis hiljuti saarele paigaldatud rajakaameraid üle vaatamas ja jäädvustatu sisuga tutvumas. Viiel korral tabas öine kaamera ka läbi jalutanud ilvesehärra isiklikult.
Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande kohaselt oli 2018. aasta sügisel Eestis 61 ilvese pesakonda, neid on paari võrra vähem kui aasta varem.