Pihlakas on väge täis

Vanarahvas arvas, et pihlapuu vilju sööma tulnud linnud korjavad tõved puult ja kannavad ära. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Punaseid õunvilju (mida ekslikult marjadeks kutsutakse) tulvil pihlapuid nähes on arvatavasti esimene mõte: kooliaeg on varsti käes! Eks ta nii ole ka. Aga pihlakaga on ended kogu aeg kaasas käinud.

Karjased näiteks tahtsid oma vitsa teha ikka pihlakast, sest see hoidvat hundid karjast eemal. Et pikne majja ei lööks, istutas maainimene maja ette pihlapuu. Uue maja ehitamisel aga matsid paljud kaitsva pihlaka keldrisse. Ja kaasa kaotamise hirmus võeti armsama juuksesalk, peideti majaseina sisse ja löödi pihlakane punn ette. Kalurid torkasid aga pihlaoksa merele minnes taskusse, uskudes, et see kaitseb tormi eest.

Kasvab kõikjal

Pihlapuu väge on kerge uskuda seetõttugi, et see võib kasvada igal pool: kivisel pinnal, rannikul või laiul, koguni müüridel või varemetes, kuhu linnud vilju noka vahel kandnud on.