Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/03/09/7672331t1h67f2.jpg)
/nginx/o/2019/09/11/12548885t1h726d.jpg)
Angerjas on tuntud selle poolest, et kõik isendid lähevad kudema Atlandi ookeani Sargasso merre. See on üheotsapilet, sest sealt tulevad Golfi hoovuse toel Euroopasse tagasi juba nende järglased, kes otsivad elutsemiseks mageda veega jõgesid ja järvesid. Aga Võrtsjärve nad ei jõua, sest Narva Elektrijaama lüüsidest üles tulla pole võimalik.
Seetõttu algas juba 1950. aastatel angerjamaimude kunstlik ümberasustamine. See jätkus pärast taasiseseisvumist ja nüüd toetab seda Euroopa Kalandusfond. Selleks peab olema tagatud, et vähemalt 40 protsendi täiskasvanud angerjatest jõuab kudealale ehk Sargasso merre. Usutavasti on see nõue täidetud, sest 2007. aastal Narva jõkke hüdroelektrijaamast ülesvoolu lastud angerjad jõudsid raadiosignaali järgi teisele poole turbiini. Kahe kuu jooksul püüti angerjaist kolm enne Soome lahte jõudmist kinni Narva jõest, üks järgmisel aastal Sõrve poolsaare lähistel ja hiljem veel neli isendit Taani väinadest.