Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2019/09/09/12542680t1h997c.jpg)
Kuni 15. oktoobrini saab osaleda rahvusvahelisel Hiite kuvavõistlusel, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest.
Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma.
12. korda toimuva võistluse teema on looduslikud pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud jm looduspaigad, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.
Oodatud on nii Eestis kui ka mujal maailmas jäädvustatud ülesvõtted. Venemaal elavate hõimurahvaste kaasamiseks toimub võistlus eesti ja vene keeles.
Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, saared jm.
Fotosid saab võistluse leheküljele üles laadida kuni 15. oktoobrini
Hiite kuvavõistlust korraldab Hiite Maja sihtasutus koostöös Maavalla Koja ning vabatahtlike koostööringiga Hiiepaik.
Pühapaigad
- Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Looduslikke pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse.
- Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, mitu tuhat püha kivi, puud ja veekogu ning sadu ristipuid.
- Eesti suurimad ja tuntuimad pühapaigad on Võhandu Pühajõgi, Otepää pühajärv, Tamme-Lauri tamm, Saula Siniallikad, Panga pank, Kaali Pühajärv, Lehmja hiietammik jt.
- Enamik meie pühapaiku on ohustatud ja kadumas unustamise ja majandustegevuse tõttu ning ka tänavu on mitmed neist lagedaks raiutud.
Allikas: Maavald