Järvamaal Salutaguse külas Kargumäe talu muusikaaidas toimuvad igal aastal laste ja noorte pärimuspäevad Laste Oma Folk, tänavu juba kaheksandat korda.
Suvemeenutus: noored juhatatakse pärimuslikele radadele
Nagu ikka, harjutati esimesed paar päeva juhendajate käe all pillimängu, kuid ei puudunud ka laulmine ja tants. Pärimusmuusika õppimine käib ettenäitamise ja matkimisega. Noodipulte pärimuslaagrist otsida pole mõtet.
„Tulijad ei tea õpitavatest lugudest midagi ja see on ikka päris vägev, mida on võimalik 3,5 päevaga korda saata,” kiitis pärimuslaagri üks korraldaja, Kargumäe talu perenaine Ruti Einpalu osalejaid.
Sel suvel võttis pärimuslaagrist osa 30 last üle Eesti. Põhipilliks oli viiul ning harjutati nii Kargumäe talu küünis, laudas kui ka aidas. „Et viiul on tugev pill, tuli üksteise segamise vältimiseks harjutada eri majades,” põhjendas Einpalu.
Einpalu selgituse järgi näitab pärimuslaagri alguse lugu, et täiskasvanud inimesed võivad arenemise impulsi saada lastelt. „Kui minu laps Saskia läks viiulit õppima ja tema õpetaja hakkas klassikalise viiuli kõrval õpetama pärimusmuusikat, tõmbas see kõik vanemad kaasa,” meenutas ta. „Arutlesime oma lapse õpetajaga, et pärimusmuusikat tuleks teistelegi õpetada, ja meil on Järvamaal talu, kus selleks sobivad tingimused.”
Salutagusel on kõik need kaheksa aastat noori juhendanud Kristi Alas, Lasnamäe muusikakooli ja Vanalinna Hariduskolleegiumi viiuliõpetaja, laulupeol rahvamuusikute peo viiulite liigijuht.
„Viiulimängu õpetades sain ühel hetkel aru, et õpilaste huvi hoidmiseks oleks klassikalisele viiuliõppele midagi juurde vaja,” selgitas ta. „Pärimusmuusika on lastele mõistetav, see on meil veres, emapiimaga kaasa antud.”
Lastega peab olema mänguline. Nii ei puudu pillitundidest lugude tausta avavad jutud, mis aitavad vajalikke seoseid luua. Mitmekesisus on õpetaja sõnul hea. „Pärimuslood on mõnikord päris lühikesed, 10–15 sekundit ja kõik,” tutvustas Alas.
Alas on seda meelt, et muusikaharidusse ei peaks kuuluma vaid klassikaline viiulimäng. Mida laiahaardelisem õpe, seda rohkem jagub noortele tulevikus valikuid. „Räägime ju eesti kultuuriloost, n-ö muusikalisest emakeelest. Kui tausta ei tea, ei mõista ka klassikalist muusikat,” arutles ta. „Kõik ei lähe klassikalist muusikat edasi õppima, on oluline, et muusikarõõm ei kaoks ja viiul ei jääks pärast muusikakooli lõpetamist kapi otsa.”
Tänavu lõi laagris kaasa seitse juhendajat: neli viiuliõpetajat, tantsuõpetaja ja kaks lauluõpetajat. Üks juhendaja tuli kohale Rootsist ja üks Hispaaniast. Oma maa pärimusmuusikat õpetavate välismaa juhendajate kaasamine on laagri tava olnud viimased viis aastat.
Pärimuslaagris osalevad lapsed saavad siit otsekui kaitsesüsti pideva tarbimise vastu.
Sel kevadel Vanalinna Hariduskolleegiumis põhikooliga ühele poole saanud Saskia Einpalu ja Mia Simona Preisfreund on juba kogenud mängijad. Mia Simona on Järvamaal suviti pärimuslaagris käinud seitse korda.
Pärimusmuusika annab Mia Simona jutu järgi vabaduse end muusikuna rohkem väljendada ja improviseerida. Ennast neiu suureks improviseerijaks siiski ei pea. „Viiulimäng on minu jaoks pigem hobi ja päris elukutselise viiuldajana ma end tulevikus ei näe. Küll jätkaksin muusikas, tahaksin saada dirigendiks,” rääkis ta.
Saskia Einpalu on pärimuslaagris käinud kaheksa aastat. „Mulle meeldib siin kõik, eriti muidugi õhtud, kuhu on mahtunud nii simman, vabalava kui ka kontsert – ühistegevused, kus kõik lapsed teevad midagi koos. Tavaliselt saab laagri jooksul suheldud kõigiga, olenemata vanusest,” rääkis ta. „Kõik vähegi kauem viiulit mänginud noored teavad samu lugusid, neidki saame õhtuti üheskoos mängida.”
Ruti Einpalu usub, et pärimusmuusika muutub üha populaarsemaks. „Pärimuslaagris osalevad lapsed saavad siit otsekui kaitsesüsti pideva tarbimise vastu,” sõnas ta.
Laste ja noorte pärimuspäevi korraldab MTÜ Muusika Ait.