Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Metsapetturid on sihikule võtnud eakad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eakatele metsaomanikele on jäetud mulje, et nende maale planeeritakse rajada uus elektriliin ning sel ettekäändel survestatud metsaga tehinguid tegema.
Eakatele metsaomanikele on jäetud mulje, et nende maale planeeritakse rajada uus elektriliin ning sel ettekäändel survestatud metsaga tehinguid tegema. Foto: paul abbitt / PantherMedia / paul abbitt

Erametsaliiduni on jõudnud info petuskeemist, mille abil on vähemalt ühel Harjumaa metsaomanikul tema enda teadmiseta/arusaamiseta mets maha raiutud. Teisel juhul on metsaomaniku nimel, kuid tema enda arusaamiseta esitatud metsateatis lageraie teostamiseks suuremal osal temale kuuluvast metsakinnistust.

Metsaomanikele on jäetud mulje, et nende maale planeeritakse rajada uus elektriliin ning sel ettekäändel survestatud metsaga tehinguid tegema ja raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise lepinguid sõlmima. Samuti on metsaomanike teadmata (või arusaamiseta) nende nimel esitatud metsateatisi ja sõlmitud lepinguid ning metsas tehtud raieid.

Kohalikust omavalitsusest uurides selgus, et kõnealusele maaüksusele planeeritud elektriliinide kohta valda informeeritud ei ole.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv selgitas, et elektriliine planeeritakse üld- või detailplaneeringuga ja maaomanikud peaksid sellistest protsessidest juba varakult teada saama.

Sellisel kujul, nagu nende juhtumite puhul kirjeldatud, liinide rajamist ei planeerita ega maaomanikega ei kommunikeerita.

Võrguettevõtjad sõlmivad uute liinide rajamisel metsaomanikega notariaalse servituudilepingu, milles on kirjeldatud mõlema poole õigused, kohustused ja ka tehnovõrgu talumistasu maksmise alused.

„Sellisel kujul, nagu nende juhtumite puhul kirjeldatud, liinide rajamist ei planeerita ega maaomanikega ei kommunikeerita,“ kutsub ta metsaomanikke üles ettevaatlikkusele.

Andres Talijärve sönul ei ole konkreetsete juhtumite kohta täielikku infot, mistõttu ei teata, milliseid tehinguid metsaomanikud enda arvates sõlmisid.

„Kuid kuna konkreetsed juhtumid olid just eakamate metsaomanikega, kellel selliste tehingutega varasem kokkupuude puudub, tundub olukord piisavalt ohtlik, et ka avalikult häirekella lüüa,“ selgitas ta. Talijärvele teadaolevalt esitas Keskkonnaamet võimaliku pettuse kohta politseile ka kuriteoteate.

Kui metsatehingute seaduslikkus tekitab kahtlusi, soovitab erametsaliit nõu küsida kohalikust metsaühistust. Ühistute kontaktid leiab aadressilt www.eramets.ee/metsauhistud.

Tagasi üles