Pihlakamarjad talveks tallele

Toivo Niiberg
, psühholoog
Copy
Pihlaka mõrkjamaitselisi vilju soovitatakse koguda hilissügisel pärast esimesi öökülmi, mil need omandavad meeldiva maitse, paraku on linnud siis juba puhta töö teinud.
Pihlaka mõrkjamaitselisi vilju soovitatakse koguda hilissügisel pärast esimesi öökülmi, mil need omandavad meeldiva maitse, paraku on linnud siis juba puhta töö teinud. Foto: Margus Ansu

Tänavu on harilikud pihlakad marjakobarate all lookas, C-vitamiini-rikkaid marju jätkub nii lindudele kui ka inimestele.

Pihlakais sisalduv sorbiit (sorbiinhape) toimib kui sapi ajati, veres langeb kolesteroolisisaldus. Seega võivad pihlakamarjad pideval tarvitamisel toimida veresoonte lubjastumise vastase vahendina. Pihlaka sorbiit on ka kerge kõhulahtisti, eriti kui kõhukinnisuse põhjuseks on sapiteede haigused.

Pihlakas leiduv pektiin ja parkained pidurdavad süsivesikute käärimist, mistõttu pihlakamarjade mõjul väheneb sooltes gaaside kuhjumine. Pihlakad soodustavad liigsete süsivesikute ja rasvade eemaldamist organismist, sidudes ühtlasi sooltes tekkivad mürgised jääkained ja tagades samas soolestiku normaalse mikrofloora arengu.

Pihlakaid saab edukalt säilitada vees. Vesihoidiseks sobivad valminud, pisut külma saanud või veidi sügavkülmas hoitud pihlakad (kultuursortidel ei ole külmaga mõjutus oluline).

Marjad asetada pooleliitristesse pudelitesse ja valada peale keedetud jahutatud vesi, nii et see ulatub poole pudelikaelani. Pudelid kuumutada veevannis aeglasel tulel, kuni pudelite sisu temperatuur on tõusnud 80 kraadini.

Kõige õigem oleks aga harilikku pihlakat talveks kuivatada. Pihlaka mõrkjamaitselisi vilju soovitatakse koguda koos kobaratega hilissügisel pärast esimesi öökülmi, mil need omandavad meeldiva maitse. Seda aega pole aga mõistlik oodata, enamasti on linnud siis juba puhta töö teinud – küll nemad teavad, mis on hea. Pealegi on siis marjade vitamiinisisaldus juba tublisti vähenenud, kõige suurem on see veidi enne marjade täisküpsust.

Viljad puhastada viljaraagudest (kuivanud viljadel on neid peaaegu võimatu eemaldada) ja kuivatada. Enne kuivatamist hoida marju külma õhu käes, seejärel kuivatada ahjus või kuivatis õhukese kihina 40–60 °C juures.

Kui pihlakatest soovitakse valmistada ainult teed, võib neid kuivatada kobaratena varjulises õhurikkas kohas nöörile aetuna. Kuivavaid kobaraid tuleks sageli üle vaadata ja eemaldada mustaks tõmbuvad mädanevad viljad või kobaraosad. Kuivatamise kiirendamiseks ja maitseomaduste parandamiseks võib pihlakaid kaks-kolm minutit keevas vees blanšeerida ja seejärel nõrutada ning kuivatada. Säilitada riidest või paberist kottides kuivas jahedas kohas. Kuivatatud pihlakamarjad säilitavad oma raviomadused ja toiteväärtuse paar aastat.

Kultuuristatud aedpihlaka magusamaitselisi vilju kuivatada viljaraagudest puhastatult, hoides neid algul õhukese kihina viis-kuus päeva päikesepaistel ja närbunud vilju sageli segades. Kui marjad hakkavad muutuma kortsuliseks, kuivatada need kiiresti 60 kraadi juures – nii saame isegi rosinatest väärtuslikuma lõppsaaduse.

Kuivatatud aedpihlakat kasutada kompottide ja kompotisegude valmistamiseks, aga ka rosinate asendajana.

Sügavkülmikus säilitamiseks on kultuuristatud aedpihlaka marjad musta sõstra ja maasika järel sobivuselt kolmandal kohal. Pihlakat võib sügavkülmutada kobaratena ja puhastatult tuhksuhkruga ülepuistatult. Pihlakamarjad lisatakse toitudele sügavkülmutatult, sest sulanuna lagunevad kiiresti ka kõik väärtuslikud bioaktiivsed ained ja C-vitamiin.

Metspihlakate mõru maitse vähendamiseks soovitab Euroopa suurim maitseainefirma Dragoco panna puhtad marjad kaheks tunniks sügavkülmutusse. Seejärel asetada marjad sõelale ja tõsta minutiks-paariks soolaga maitsestatud vette (1 kuhjas tl soola 1 liitri vee kohta) ning seejärel sügavkülmutada.

RETSEPTID

Pihlaka-õunasalat
1 kg metspihlakaid puhastada viljavartest ja 0,5 kg hapumaid kõvemaid õunu koorida, eemaldada südamikud ning lõikuda väikesteks kuubikuteks. Pihlakad ja õunalõigud asetada keedupotti, lisada 0,5 liitrit vett ning kuumutada, kuni need on parajalt pehmed. Nüüd segada juurde 2 klaasi suhkrut, veidi jahvatatud kaneelikoort, nelki, muskaati ja ingverit. Kuumutada tasasel tulel pidevalt segades ja keeta 10–15 minutit. Salat tõsta kuumalt purkidesse ja sulgeda kohe õhukindlalt, purgid keerata põhjaga üles, katta paksu riidega ja lasta aeglaselt maha jahtuda.
Pihlakakompott
Pihlakad puhastada viljavartest, asetada sõelale ja tõsta kolmeks-neljaks minutiks keevasse vette, seejärel kohe jooksva külma vee all maha jahutada. Ühe kilogrammi pihlakamarjade kohta võtta ½ klaasi vett ja 400 g suhkrut. Veest ja suhkrust keeta siirup, valada purkidesse pandud pihlakatele. Pastöriseerida 80 °C juures15–20 minutit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles