Minister: niidetud rohtu saab jätkuvalt hekseldada

Maaeluminister Mart Järvik lubas järgmisena ette võtta maade kokkuostmise probleemi. FOTO: Kristjan Teedema Foto: Kristjan Teedema

Küsisime maaeluminister Mart Järvikult, kelle huvides oli palju vaidlusi tekitanud määruse muudatus, mis andis pindalatoetuste taotlejatele jätkuvalt võimaluse rohumaade hooldamisel hekseldatud rohi põllule jätta, ja millist vastukaja see tekitas.

Ministri sõnul ei kaitstud otseselt kellegi huve, sest heksli koristamise nõude tühistamisega tühistati Euroopa nõuetest karmim nõue. Sellist nõuet ei ole nimelt teistes Euroopa Liidu riikides rakendatud. „Selle määruse tühistamisega hoidsime ära mõttetu kütuse- ja tööjõukulu, mis oleks kulunud heksli äraveole, ja keskkonna saastamise, mis oleks tekkinud kokkuveetava heksli mahapaneku paika. Sellega hoidsime ühtlasi ära PRIA halduskoormuse olulise kasvu, sest heksli kogumist ja selle põllult äravedu oleks inspektor saanud kontrollida ainult põllul käies, sest ädal kasvab hekslist läbi väga kiiresti,” selgitas minister.

Heksli mahajätmine rohumaal on tema hinnangul sama, mis muruniitmine koos multšimisega koduaias: mõlemal juhul jäävad peenestatud rohttaimed pinnasele kõdunema, et toitained mulda tagasi saaksid. Mingist mädanemisest sellise väikese koguse rohttaimede puhul, mis ühel ruutmeetril kasvavad, rääkida ei ole kohane. Samas toimub mädanemisprotsess kindlasti suurte hekslikoguste kokkukuhjamise korral.

Heksli põllult äraviimise nõude kehtestamise järel loobus mitusada maaomanikku pindalatoetuse taotlemisest ja paari aastaga tekkis hulgaliselt võssa kasvavaid põldusid. Nüüd, kui see nõue tühistati, otsustasid paljud varasemad taotlejad uuesti pindalatoetust küsima hakata ja põllud võsastumisest päästa.

„Ja kui veisekasvatajatel on tõsine huvi nendelt maadelt täiendavat sööta saada, ei takista miski neil maaomanikega selles kokku leppimast,” lisas Järvik.

Vastukajad määruse muutmisele on olnud valdavalt positiivsed. Oli siiski ka kaks negatiivset vastukaja. Põhjenduseks, miks otsus ei meeldinud, toodi see, et nüüd võivad tõusta maa rendihinnad ja maaomanikud ei pruugi enam olla nõus oma maid odavalt müüma.

„See viimane põhjus on minu jaoks eriti kummaline. Kas tõesti on vaja sätestada selliseid suuniseid, mis sunniksid maaomanikke oma maadest odavalt loobuma või neid välja rentima? Minu arvates ei ole Eestimaal vaja suurtootmise sildi all korraldada uut kollektiviseerimiskatset,” rääkis minister. „Meie maadel peavad saama edukalt koos toimetada nii suur- kui väiketootjad ning nii maheda kui intensiivse põllumajandusega tegelejad. Riigi kohustus peaks olema tagada kõikidele tootjatele võrdsed võimalused maal ettevõtlusega tegeleda. Riik peab suutma panna piiri maade kokkuostmisele kokkuostjate kätte.”

Järvik lisas, et maade kokkuostmise probleemile lahenduse leidmisega on ministeerium juba alustanud.