Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Mida teha ülekasvanud kurkidest? Moosi ja siirupit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Riina Luik toob keldrist välja aastatega klientide seas kõige nõutumaks osutunud tšilli-ananassi­moosi ja ketšupid.
Riina Luik toob keldrist välja aastatega klientide seas kõige nõutumaks osutunud tšilli-ananassi­moosi ja ketšupid. Foto: 2 × Riina Martinson

Just nii erilisi radu käib hoidiste valmistamisega leiba teeniva Riina Luige fantaasia. Maa Elu külaskäigule eelnenud õhtul-ööl oli ta ametis näiteks käbimoosi keetmisega.

Ei, te ei lugenud valesti. Riina tõi köögist pisikesed käbimoosipurgid ja hakkas rohekat keedust uurima. „Liiga vedel on, sellega tuleb kindlasti veel tööd teha,” arutles ta. Siis võttis lusika kätte ja teise pakkus mulle ning tegime esimese maitseproovi. Natuke liiga palju kuusele iseloomulikku mõrkjat maitset käib muidu magusast lusikatäiest üle ja teeb suu paksuks, arvas Riina ja kohe lõi pähe paar ideed, kuidas asja parandada. „Jah, käbimoosiga pean veel mõtlema, vaja natuke tuunida,” muheles ta.

Noortest rohelistest kuusekäbidest keedetud moos, millest töö käigus sai lõpuks siiski käbisiirup.
Noortest rohelistest kuusekäbidest keedetud moos, millest töö käigus sai lõpuks siiski käbisiirup. Foto: Riina Martinson

Juhus tõi hoidisteni

Nii maalritööd kui ka maastikuehitust õppinud naine jõudis hoidiste tegemiseni seitse aastat tagasi juhuse tahtel.

„Arvasime sõbrannaga, et ostame odavalt tippsibulat, müüme kallilt edasi ja saame rikkaks,” meenutas Riina. „Tegelikult läks nii, et ostsime tonni seemet, siis kolm päeva müüsime Türi laadal ja saime vaid sada kilo müüdud, 900 kilo tippsibula seemet jäi meile kätte. Tulime siis sellega koju ja hakkasime küla vahel otsima, kellel oleks vaba maad, ja panime seemne maha. Terve suvi oli sellega kohutavat tööd. Lõppkokkuvõttes saime tagasi ostetud seemne raha.”

Nüüd tuli sügisel mõelda, mida sibulaga peale hakata. Internetist jäi silma retsept, mille järgi valminud hoidisega Riina kohe Olustvere hoidisenäitusele sattus. Vahepeal valmistas ta veel üht salatit, mida laatadel pakkus, ja tema suureks imestuseks inimesed ostsidki seda.

Muu töö kõrvalt tegeleb Riina peolaudade valmistamisega, kus samuti oma marineeritud seeni-kurke ja muud pakub. Peolised küsivad nii mõnigi kord laual olnut kaasa osta. Nii loogilist teed pidi asi arenes ja praegu müüb ta oma kaupa „Hoidised Riinalt” kaubamärgi alt.

Vähem suhkrut

Kui sündis Riina esimene lapselaps, küsis pere vähema suhkruga valmistatud moosi ja tuli hakata uusi retsepte välja nuputama. Praegu valmistab ta moose, milles vaid 17 protsenti suhkrut. Tõsi, moosiks sellist hoidist ametnikud nimetada ei luba (vaata kõrvallugu – toim) ja purkidele tuli kirjutada moosi asemel „maius”.

Vähese suhkruga moosid on rahvas väga hästi vastu võtnud. „Inimestele meeldib, et marjamaitset on tunda,” nimetas Riina.

Kokku on sortimendis poolsada hoidist, aga kõike ei valmistata igal aastal, ikka olenevalt sellest, mida loodus konkreetsel aastal heldemalt jagab. Kindlasti mõtleb Riina igal aastal ka midagi uut välja. Selle aasta uudis on siis noortest, veel rohelistest kuusekäbidest moos.

Kohe Maa Elu lahkumise järel plaanis Riina aga hakata nuputama kurgisiirupi retsepti. Ühel naabruses elaval talumehel oli pakkuda pisut ülekasvanud kurke, abikaasa juba sõitiski kurkidele järele ja need tuleb ju ometi kuidagi ära kasutada. Ainult seda ei osanud Riina pakkuda, kas välja tuleb kurgisiirup või hoopis -mahl. Seegi vajas veel selgeksmõtlemist, kas parem oleks soolane või hoopis magus jook.

Mullune palju elevust tekitanud uudis oli kurgimoos. „Kui ütlen, et tegu on kurgimoosiga, osa lausa tardub imestusest ega julge magusat kurgimoosi isegi suhu pista,” kirjeldas Riina. „Kui aga anda pimesi proovida, ei saada aru, millest moos tehtud on.”

Päris tihti küsivad inimesed Riinalt tema hoidiste retsepte ja ta on neid ka jaganud. „Meie ajastul löö internet lahti ja sealt tuleb kõike. Sa ei jõua infot kinni hoida. Mul on lihtsalt patenditud kaubamärk „Hoidised Riinalt”, seda ei tohi keegi teine kasutada, aga retseptid imbuksid nagunii välja,” arutles ta.

Tõsi, mõne oma hitt-toote, näiteks kurgimoosi täpset retsepti hoiab ta siiski veel enda teada. Mis moosi sisse läheb, sellest räägib ta laatadel ostjatele meelsasti, kirjeldab ka üldist töö käiku, aga mõni eriline nipp valmistamise juures jäägu saladuseks. Igaüks võib ise proovida ja katsetada.

Elab ära

Pudeleid ja purke tuleb aasta peale kokku umbes 4000. Ehkki rahmeldamist on palju, elab hoidiste valmistamisega ära. Suvel pakub Riina peamiselt haljastusteenust ja teeb hoidiseid ning sügisel-talvel käib neid laatadel müümas. „Täitsa edukalt elab ära,” kinnitas Riina. „Aga ainult siin Pärnu kandis müües muidugi mitte, Tallinn on see, mis aitab. Tallinnas inimesed väga hindavad ise tehtud asju, just puhtad, säilitusaineteta hoidised on hinnas.”

Hoidised on tallel maakeldris, mida kaunistavad Luige perele kingitud luiged.
Hoidised on tallel maakeldris, mida kaunistavad Luige perele kingitud luiged. Foto: Riina Martinson

Et hakata hoidiste valmistamisega endale leiba teenima, ei piisa sugugi kuldsetest kätest köögis, väga oluline on oskus tohutus dokumentide rägastikus orienteeruda. Iga purk, mis hoidlas hoiul või laadal maha müüdud, samuti kogu kasutatud tooraine peab piinliku täpsusega kirja pandud saama.

„Üks kontrollija luges siin mu purgid üle ja ütles, et kaks on vähem. Mis teha, pidin vastama, et lapselapsed sõid ära,” rääkis Riina. „Kui ma midagi valmistan, siis teengi sellise arvestusega, et suudaksin maha müüa või kui ei, siis pere sööb.”

Puhkepäev. Mis see on?

Kui aga küsida puhkepäevade kohta, pole suurt midagi rääkida. „Neid mul ei ole,” nentis Riina, aga lisas kohe, et kui kuskil kaugemal mitmepäevastel laatadel käib, on ju õhtud vabad. „Laat lõpeb kuuest-seitsmest, siis sööd ja edasi ei saa ju midagi teha. Ma ei saa minna taimi kastma, rohima, lihtsalt olen, ajan kellegagi juttu. See ongi puhkus.”

Luige kodu on Liivi lahest linnulennult 800 meetri kaugusel, aga nagu arvata võib, ujuma ei jõuta. Mullu, kui kogu suvi kestis ideaalne rannailm, jõudis Riina mere äärde vaid korra. „Ja just tol päeval, kui mul oli hetk aega, oli vesi jääkülm, suutsin vaid põlvini vette minna. Aga mereõhku me ikka hingame siin,” muheles naine.

RIINA RETSEPTID

Kurgi salat
Kurki 3 kg, mugulsibul 400g, tšilli piprakaun 100g, joogivesi 500mi, sool 4spl, suhkur 10spl, paprika 500g, 30% söögiäädikas 3spl,till60g.
Kurk, sibul ja paprika lõigata kuubikuteks ja panna veega keema. Lisada sool ja suhkur, keeta 30 minutit, siis lisada till ja äädikas, keeta 10 minutit ning kohe kuumalt purki.
Rohelise tomati salat
Rohelised tomatit 1 kg, paprika 300g, porgand300g, mugulsibul 300g, toiduõli 100g, 30% söögiäädikas 20ml, suhkrut 50g, soola 30g, pipart 1/2tl, toorest peterselli suur peotäis.
Viilutada ja ribastada paprika, hakkida sibul ja jämeda riiviga riivida porgandid. Segada kõik kokku, lisada suhkur, sool ja õli. Jätta kaheks tunniks seisma jahedasse. Kuumutada nõrgal tulel 30 minutit ja lõpuks lisada äädikas ning petersell. Keeta veel 10 minutit ja kuumalt purki.

Tagasi üles