Ülikooli ja ettevõtte koostöös alustab uudne puidu väärindamise doktorantuuriprojekt

maaelu.postimees.ee
Copy
Tartu ülikooli prorektor Kristjan Vassil.
Tartu ülikooli prorektor Kristjan Vassil. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Tartu Ülikooli ja Graanul Investi gruppi kuuluva Graanul Biotechi koostöös luuakse esmakordselt platvorm ettevõtte soovidele ja profiilile vastavate tippspetsialistide koolitamiseks ning rakendusuuringute ja tootearenduse alaseks koostööks. 

Koostööleppe kohaselt hakkab Tartu Ülikooli doktorant oma doktoritöös uurima puidust saadud ligniini omadusi ja tegema Graanul Biotechiga koostööd lõpptoote väljatöötamiseks.

Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Vassili sõnul annab nüüdisaegne puidukeemia ja biotöötlus võimaluse väärindada kohalikku bioressurssi suure lisandväärtusega lõpptoodeteks, kuid Eestis on seda veel vähe ära kasutatud.

"Ülikool tahab siin oma teaduskompetentsiga ettevõtetele appi tulla, kuid ootame ka riigi jõulist tuge Eesti puidukeemia ja biotöötluse arendamisel," ütles Vassil. Kui puidu tehnilisel töötlemisel on Eestis juba teatud võimekus saavutatud - näiteks oleme üks Euroopa suurimaid puitmajade eksportijaid -, siis puidukeemia ja biotöötlus on Vassili hinnangul suurepärane näide võimalusest liikuda suurema lisandväärtusega majandusmudeli poole.

Graanul Biotech OÜ ehitab Eestisse ainulaadset puidu fraktsioneerimise ehk algosadeks lõhustamise katsetehast, mille üks põhitoode on hüdrolüüsi ligniin. Sellisel ligniinil on palju kasutusalasid: vaigud, liimid, õlid, plastid, ehitusmaterjalid jne.

Doktorantuuriprojekt viiakse ellu Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi ja keemia instituudi ning Eesti Sünteetilise Bioloogia Keskuse baasil loodud Puidu ja Biotöötluse Tuumiklaboris.

Tuumiklabor on keskendunud eelkõige puidu ja biomassi keemilise ja biotehnoloogilise väärindamise tehnoloogiale ning tööstusprotsesside optimeerimisele.

Graanul Biotech OÜ ehitab Eestisse ainulaadset puidu fraktsioneerimise ehk algosadeks lõhustamise katsetehast, mille üks põhitoode on hüdrolüüsi ligniin. Sellisel ligniinil on palju kasutusalasid: vaigud, liimid, õlid, plastid, ehitusmaterjalid jne.

Doktorant Kait Kaarel Puss plaanib arendustöö käigus optimeerida ligniini töötlemise etappe, et parandada ligniini kasutatavust ning saada üksikasjalik ülevaade tööstuslike töötlemismeetodite mõjust ligniini omadustele. Pussi doktoritöö rakendusuuringute plaan hõlmab mitmesuguseid tehnoloogilisi lahendusi puidust saadud ligniini omaduste uurimiseks ja ettevõttega tehtavat koostööd turukõlbliku lõpptoote väljatöötamiseks.

Kait Kaarel Pussi juhendajad, Tartu Ülikooli orgaanilise keemia teadur Siim Salmar ja molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog on uue algatuse edu suhtes lootusrikkad: samalaadseid doktorantuuri eriprogramme ja tööstusprojekte on juba kavas alustada ka koostöös teiste ettevõtetega.

Doktorandi ettevõttepoolne juhendaja on Graanul Investi teadus- ja arendusjuht Peep Pitk. “Meil on äärmiselt hea meel, et oleme Tartu Ülikooli näol leidnud partneri, kelle jaoks puidu väärindamine uudsetes väärtusahelates on selge prioriteet ja kes on valmis astuma konkreetseid samme, et edendada rakendusuuringute kaudu koostööd ettevõtetega,” ütles Peep Pitk.

Tema sõnul on esimene selgepiiriline koostööprojekt samm väga õiges suunas, sest annab hea võimaluse kaasata tippteaduse viimaseid tulemusi juba varajases staadiumis tootearendusse ja tänu sellele oluliselt kasvatada konkurentsivõimet uudsete materjalide turul.

“Ettevõtted, kellel on huvi doktorantuuriprogrammi vastu, mille käigus saab lahendada kaks asja korraga - teha tootearenduseks vajalikke uuringuid ja koolitada välja ettevõtte profiilile vajalik tippspetsialist -, on alati oodatud läbi rääkima,” lausus Loog.

Ta lisas, et tehnoloogilise ja teadusliku võimekuse laiendamiseks on Tartu Ülikoolil kavas teha koostööd ka Tallinna Tehnikaülikooli ja Maaülikooli laboritega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles