Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/08/21/12487411t1hcdd2.jpg)
Eesti turbatootjad said tänavu varumisega alustada tavatult vara, juba aprilli lõpus, aga kuna ilm on olnud vastuoluline, erinevad tulemused piirkonniti: Saaremaal oli varumisplaan juba selle kuu alguses täis, aga mitmel pool mujal võib vihma tõttu jäädagi täitmata.
Eesti turbatootjad said tänavu varumisega alustada tavatult vara, juba aprilli lõpus, aga kuna ilm on olnud vastuoluline, erinevad tulemused piirkonniti: Saaremaal oli varumisplaan juba selle kuu alguses täis, aga mitmel pool mujal võib vihma tõttu jäädagi täitmata.
Saaremaal tegutseva osaühingu MV Turvas tegevdirektor Urmas Sillamaa lausus, et mandril töötavate kolleegidega suheldes leiab alatihti kinnitust, et Saaremaal võib ilm olla sootuks teistsugune kui mujal ja seda pikemagi perioodi jooksul. Neid suvi soosis ja tänavuseks lubatud kvoot on juba täis.
Seevastu Tootsi Turvas ASi juhatuse esimees Matti Puuronen tõdes, et kogused jäävad ilma tõttu eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra väiksemaks. „Aga paljudel, sealhulgas meil, on piisavalt varu kogutud,” lisas ta.
Kõvad mehed
MV Turvas on Saaremaa ainus turbatootja, mis kogub turvast kolmes maardlas. Sillamaa rääkis, et turbatootmisega sai sel aastal algust teha väga vara, Saiklas hakati kaevandama juba 17. aprillil ja lubatud kvoot sai täis samuti varakult.
„Kuigi mitut puhku on levinud info, et Saaremaa upub, on siin olnud turbatootmiseks igati sobiv ilm,” kinnitas Sillamaa. „Muidugi oli rabadeski padukaid esinenud, aga mitut puhku hakkasin vihma ajal rabasse minema, kuid kohale jõudnud, ei saanud arugi, et vihma oleks sadanud. Eelmisel aastal kogusime turvast augusti lõpuni välja, vahel oleme isegi veel septembris punnitanud, aga tänavu lõpetasime augusti alguses. Tegeleme ainult kasvuturbaga ja kogu meile eraldatud kvoot ehk 17 000 tonni on koos. Ise loodame, et järgmisel aastal meie kvoot kasvab, sest maakonnale eraldatud mahte on suurendatud.”
Nagu teisedki turbatootjad, tegid MV Turba töötajad sobiva ilma korral võimalikult pikki päevi. „Meil on kogenud töötajad, kes tunnevad ala eripära ja ohtusid ning kella pingsalt ei jälgi,” kiitis Sillamaa. „Kõvad mehed on, paluma ei pea. Näiteks 60aastane Viljar Kauber on seda tööd teinud üle 40 aasta.”
Kui muidu on firmas 14 töötajat, siis hooajaks kasvab kollektiiv kolmekümneni. „Meil on väljakujunenud kindlad inimesed, kes kohe kevadel uurivad, kas neid sel aastal ikka tööle võetakse. Tullakse nii abitöödele kui masinate peale. Kõigil on selge, mis teha tuleb,” väljendas Sillamaa rahulolu.
Jaanipäevast hoog maas
Kolmes Rapla- ja ühes Pärnumaa rabas kasvuturvast tootva ERA Valduse ASi tegevjuht Allar Peek oli nõus, et tänavu sai turba kogumisega algust teha ebatavaliselt vara, isegi aprilli lõpus, aga alates jaanipäevast tuli hoogu maha võtta. Eelmise nädala lõpuks oli Märjamaa ettevõttel kogutud 70 protsenti kavandatud turbakogusest, aga valdav osa sellest sai kogutud enne kalendrisuve algust. Peegi arvates tekkis turul koguni mõningane eufooria, et tänavu suudetakse koguda plaanitust kuni kolmandiku võrra rohkem turvast. Lätlased hakkasid turvast pakkuma eriti soodsa hinnaga, mis ei ole Peegi hinnangul kohe üldse mitte arukas tegevus.
„Tänapäeva pindade juures on meie puhul normaalne, et toodame aastas kuni 170 000 kuupmeetrit, aga kui jääbki vähem, siis suurt probleemi pole, sest eelmisel aastal tekkis varu,” sõnas Peek. Tema hinnangul ei võimalda ilm enam kogu selleks hooajaks kavandatud turbakogust kätte saada. „Praegu on iga päev sadanud, hommikuti on juba kaste maas, päevad jäävad lühemaks ja ilmaprognoos meile midagi eriti rõõmustavat ei luba,” selgitas Peek, kelle kollektiivis töötab alaliselt 27 ja hooajal 35 inimest.
Eesti suurima turbatootja, aktsiaseltsi Tootsi Turvas juhatuse esimees Matti Puuronen kiitis samuti suurepäraselt alanud kevadet ja suve algust: oli kuiv ja turvast sai hästi varakult koguma hakata. „Need, kes varakult alustamiseks valmis olid, võivad rahul olla,” ütles Puuronen. „Nii oma töötajad kui alltöövõtjad kasutasid võimalust ja tegid vajadusel pikki päevi. Juulis sai juba vihma, aga kokkuvõttes on normaalne suvi olnud, oli nii päikest kui vihma. Samas suvi alles kestab ja ehk saame plaanid täis. Kui ei saa, pole samuti hullu, meil on varu.”
Tervikuna on ettevõttel siht koguda hooajaga energia- ja kasvuturvast kokku umbes miljon kuupmeetrit, millest umbes 70 protsenti on koos, energiaturba puhul veidi rohkemgi.
Kui eelmisel talvel oli hakkpuidumaterjali metsadest raske kätte saada, kasvas nõudlus energiaturba järele. Tootsi Turvast see küll mõjutas, aga kuna ettevõte tegeleb nii kütteturba kui hakkpuiduga, saavad nad vastavalt turu nõudlusele reageerida.
„Meie müügist moodustab hakkpuit juba ligikaudu 40 protsenti, aga raskel ajal mõistsime, et kütteturvast tasub koguda. Tükkturba osakaal on viimastel aegadel kasvanud põhjusel, et hakke hinnad on tõusnud ja teisi alternatiive võetakse tõsisemalt,” seletas Puuronen. „Meil on endal katlamaju ja teisedki katlamajad on tükkturba taas avastanud, sest sellel on head nii kütteomadused kui hind. Suurtesse koostootmisjaamadesse energiaturvast põhimõtteliselt ei lähe, sest seal on hakkpuidule suured toetused, aga väiksemates katlamajades, kus toetusi ei ole, loetakse igat senti ja kuna turbal on tunduvalt parem kütteväärtus, on kütteturba järele nõudlus kasvanud.”
Pidev hirm tule ees
Kõigi kolme küsitletud ettevõtte juhi kinnitusel pole sel aastal suuremaid turbatootmisega seotud tuleõnnetusi ette tulnud. Saaremaa turbatootja Sillamaa kostis, et kui keegi hakkab tuleohust rääkima, siis turbamehed hoiavad parema meelega suu kinni, et midagi mitte ära sõnuda.
„Siinkohal öeldakse, et suu on sööma jaoks. Aga jah, tänavu pole jamasid olnud,” ütles Sillamaa. „Meil on ka väga hea klapp kohaliku päästeametiga, kui mingi puudus on, saame operatiivselt asjad korda. Kuu aega tagasi toimus meie juures maakondlik õppus, kus päästjad nägid meie töö köögipoolt ja õppisid, kuidas vajadusel reageerida.”
Puuroneni hinnangul peab rabades tuleohu suhtes iga päev äärmiselt ettevaatlik olema. „Seni pole küll suuri vahejuhtumeid olnud, aga suvi jätkub ja valvsust ei tohi kaotada,” tähendas ta.
Peek kinnitas samuti, et tuleohu osas on see hooaeg tänu vahelduvale ilmale rahulikum olnud, aga tuleohutusse tuleb panustada pidevalt. „Ostame traktoritele veepaake ja rabasse -pütte. Võimalusel püüame ise mitmel moel toetada vabatahtlikke päästjaid, eks nemadki mõista meiega seotud riske ja seda, et peame neist väga lugu,” seletas ta.