Lähtru-Loigul kasvab maheküüslauk

Lembit ja Ulvi Gilden kavatsevad küüslaugukasvatust jätkata, sest Euroopa maheturg näib olevat põhjatu. Foto: 2 × Tiit Efert

Läänemaal Lääne-Nigula vallas Suure-Lähtru külas Lähtru-Loigu talus kasvab Eestis küllaltki haruldane maheküüslauk. Ajalooliselt on tegemist Loigu taluga, ent kuna sellenimelisi on Eestis küllaga, otsustas pererahvas eristumiseks lisada talu nimesse küla nime – Lähtru-Loigu.

äänemaal Lääne-Nigula vallas Suure-Lähtru külas Lähtru-Loigu talus kasvab Eestis küllaltki haruldane maheküüslauk. Ajalooliselt on tegemist Loigu taluga, ent kuna sellenimelisi on Eestis küllaga, otsustas pererahvas eristumiseks lisada talu nimesse küla nime – Lähtru-Loigu.

Talu peremees Lembit Gilden on näinud pere fotoalbumis pilti, kuidas vanaisa sõidab seatapul kasutatud puidust vanniga talu taga põllul veeloigus. Sellest olevatki talu nime saanud. Praegu tegutseb Lembit talus koos abikaasa Ulviga, abiks on lapsed.

Lembit on merendusega seotud ja ise samuti terve kümnendi merel olnud. Tema põhitegevus on laevade agenteerimine: laevade sisse- ja väljaklaarimine, laadimine-lossimine, lõivude tasumine, prahtimine. Samuti komplekteerib ta laevameeskondi. Lembitu sõnul on see stressirohke töö. „Mõnikord hakkavad käed värisema, kui telefon heliseb. Töö inimestega on selline,” põhjendas ta.

Seetõttu otsibki ta koos lasteaiaõpetajast abikaasa Ulviga järjest rohkem rakendust maal. Loigul on talu peetud kogu aeg, kolhoosiaja lõpus oli neli-viis lüpsilehma. Kui talu Lembitule jäi, asus ta koos Ulviga mõtlema, mida sellega peale hakata.

Algatuseks rajati kasvuhoone tomati ja kurgi jaoks. Nüüdseks on maas ka kartul. Kõik enda tarbeks ja mahedalt kasvatatud. „Maad on enda omad, mõistsime kohe, et mida me neist mürgitame,” rääkis Lembit.

Aga talumaa oli vaja ka teenima panna. Kuna tundus, et küüslauk on hinnas ja seda mahedana kuigi palju ei kasvatata, otsustatigi selle kasuks. Esimene saak koguti 2014. aastal.

Saak sõltub seemnest

Talul on 25 hektarit maad, küüslauku kasvatatakse kolmel hektaril. Mahekasvatus nõuab aga pingutust. „Sõnulseletamatult odavam oleks umbrohi vastava vahendiga ära tappa,” lausus Lembit, ent seda teed ta ei lähe. „See ei tule siin Läänemaal kõne allagi, et hakkan kedagi petma. Valesti saad teha ainult ühe korra, siis on sinu ettevõtmisega lõpp.”

Põldu väetab ta lambasõnnikuga ja umbrohuga võitleb käsitsi. Kevadel tuleb umbrohi esimesena, siis tuleb kohe hakata vaovahesid harima. Suvel peab iga nädal kobestama. Ühel aastal on põld küüslaugu all, teisel aastal kasvab seal mesikas.

Kui ühele hektarile kulub umbes tonn küüslauguseemet, siis tavatootmise juures on hea saak kuni kaheksa tonni küüslauku. „Meie unistame neljast tonnist,” rääkis Lembit. Vahe tuleb peamiselt tehnika kasutamisest: tavatootja seeme on sorteeritud ühetaoliseks, külvik paneb selle täpsete vahedega maha. Lähtru-Loigul on kõik puhas käsitöö.

Hea küüslaugu mugul kasvab 80–100grammiseks, Lähtru-Loigul aga 30–40grammiseks. „Sellised nad Eestis kasvavadki ja ostjad on mõistvad olnud,” sõnas Lembit. Tallinnasse viimiseks küüslauku praegu ei jätku. Järgmisel aastal on plaan hakata rohkem kasvatama ja rendile antud maid enda tarbeks kasutama.

Hooaeg algab

Taliküüslaugu hooaeg algab nüüd, augustis, kui eelmise aasta saak koristatud. Küüslauku paljundatakse küüntega. Sellest saab liitsibul, mille küüned kinnituvad sibulakannale ja mida katab ühine kuivsoomus. Küüslauku saab paljundada ka õisiku sisse tulevatest seemnetest. Sel juhul kasvab esimesel aastal üks ümmargune küüs. Kui see maha panna, tuleb teisel aastal juba liitsibul.

Et head saaki saada, peab maha panema ilusad küüned. Küüslauk tuleb maha panna poolteist kuud enne püsivate külmade tulekut, seega tehakse septembris vaod ja taliküüslauk läheb mulda.

Kui tuleb palju vett, mida maa vastu ei võta, võib küüslauk surra, ilmselt hapnikupuudusest. „Hiljem on põllu sees laigud, kus küüslauk üles ei tõuse,” rääkis Lembit.

Esimestel aastatel kuivatati küüslauku seina peale riputatud kimpudes. Edasi mõeldi välja süsteem, kus küüslaugud on salvedes, mille alt puhur õhku läbi puhub.

Kuidas eestimaist küüslauku ära tunda? Üks tunnus: kuivanud küüslauk peab olema lilla. Eestis pole kohalikku küüslauku aretatud. Meie kliimasse sobib hästi Ukrainast pärit ‘Ljubaša’, aga selle sibul moodustub kaheksast või enamast väiksest küünest, mida tarbija ei eelista. Hästi kasvab ka leedulaste sort ‘Ziemiai’, mida Lähtru-Loigul valdavalt kasvatatakse.

Lembitu sõnul on Läänemaal inimesed justkui üksteisele lähemal. Kui oled talust läinud ja linna jõudnud, siis mõistad, et linnaelu ei anna midagi juurde. Samas nõuab maal hakkamasaamine suuri investeeringuid.

Maheturg on põhjatu

„Meile meeldib siin toimetada, väga hea on olla siin,” ütles Ulvi. Oma tooteid käiakse müümas Läänemaa OTTi (otse tootjalt tarbijale) kogunemistel neljapäeviti. Ulvile meeldib OTTi klientidega suhelda.

Samas on Läänemaalgi raske tööjõudu leida. Otsiti inimesi, kes tuleksid appi küüslauku külvama, aga keegi ennast ei pakkunud, kuigi kuulutuses oli märge, et makstakse korralikult. Kuus eurot töötunni eest kätte peaks maal olema viisakas palk.

Küüslauguga kavatsetakse jätkata. Küüslauk on aga nagu iga teinegi köögivili: et selle kasvatamisest elatuda, tuleb seda teha mastaapselt. Lembitu arvutuste järgi vähemalt 20 hektaril. Ta on välja arvutanud ka tarviliku investeeringu suuruse – 300 000 eurot. Ettevõtte bilanss on ligi 80 000 eurot, see peaks kasvama kümme korda.

Maheturg näib olevat Euroopas põhjatu. Aga et küüslaugusaaki tunduvalt kasvatada, oleks vaja soetada terve liin alates seemne ettevalmistamisest kuni külvikuni.