Mehekõrguseks sirgunud mais kasvab veel mühinal

Kaheksandat suve järjest pakub Põltsamaa lähedal asuv Sarapiku talu võimalust seigelda maisipõllule lõigatud labürindis. Tänavu on labürint vähkide kujutisega, toetamaks Eesti vähiravifondi. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tänu sordiaretusele pole Eesti kliimas maisi kasvatamisel enam suurt riski, kuid söödaks sobib taim ikka vaid silona. Tänavune maisikasv teeb põllumeestele rõõmu, kuid nad ei aja taga ainult kasvu, vaid maisist saadava silo suurt energiasisaldust, kuid see sõltub maisitõlvikute arvust ja õigest koristusaja tabamisest.

Järvamaal asuva Karinu PM juht Erkki Freibach jääb maisipõllult vastu vaatava pildiga rahule. „Umbrohutõrje mõjus hästi,” märkis ta, selgitades, et mõni aasta on tõrjet olnud vaja teha mitu korda, sest heitlik ilm pani umbrohu kiirelt uuesti kasvama. „Tänavu õnnestus tõrje ühe korraga ja põldudel vohab mais, mis on üle minu pea juba.”

Põllumehele teeb maisi kasv rõõmu, aga silomassi kõrval on suurem rõõm õigeaegselt valminud ja korralikult koristatud silost proove vaadates. „Mida suurem on silomassi energiasisaldus, seda rõõmsam on põllumees,” tunnistas ta.

Tõlviku kõrgus näitab kvaliteeti

Viiendat aastat maisi kasvatav Freibach teab, et kasvu ajal tuleb jälgida, kui kõrgel on esimene tõlvik. Tänavu tundub see maast päris heal kõrgusel olema. „Kõrgema tõlviku korral saame ka koristada kõrgemalt ja nii saame silomassi kätte mullaga saastumata. See aga tähendab silo paremat kvaliteeti,” selgitas ta.

Tänavu kevadel võttis Freibach maisilehtedelt proove ja saatis need Saksamaa laborisse. Ta tahtis teada, milliseid kasvuks vajalikke mikroelemente saab mais mullast piisavalt, milliseid mitte. „Analüüside tulemuse järgi tegime maisile ka leheväetise ringi,” sõnas ta. Ülikoolis õppinud põllumajandusjuhina ei taha Freibach midagi saatuse hooleks jätta, vaid kindlustada võimalikult palju. „Tänavu lisasime juurde tsinki, boori ja magneesiumi. Kui taime varustada õigete ainetega, on lootust saada parem saak,” teadis ta.

Karinu PM maadel kasvab maisi igal aastal rohkem. Alustati 40 hektaril, tänavu on maas 150 hektarit. Freibach tunnistas, et hüppeline kasv toimus just tänavu ja seda osaliselt eelmise aasta põuahirmu tõttu. „Tahtsime tänavu kindla peale välja minna, et söödanappust ei tekiks,” lausus ta.

Kui headel aastatel on maisi laiemalt käes olnud, sai ettevõtte 430pealine lüpsikari maisisilo kuni pool silo söödaratsioonist. Arvude pealt tundub mehele, et piimatootmisele mõjub maisisilo söötmine vaid positiivselt.

Hea on maisi juures seegi, et ühe lõikega saab hoidlasse suure koguse. Korraga kohe kolm korda rohkem kui rohusilo ja selline ökonoomsus on põllumehele märgatav kokkuhoid. „On ikka suur vahe nii tööjõu kui ka masinate kulus, kas teha üks niide maisipõllult või kolm niidet rohumaadel,” kiitis ta.

Maisi kasvatamise miinusena tõi Freibach välja vaid vajaduse kasutada selleks teenustööd. Seda nii kevadisel külvil kui ka sügisesel silotegemisel. „Teenuse kasutamine tõstab küll silo omahinda, kuid siiani on nii toiminud hästi ja ma pole näinud vajadust hakata selleks eritehnikat soetama,” ütles ta.

Hea aasta

Ka Järvamaal osaühingu Peetri Põld ja Piim töid ja tegemisi korraldav Priit Süüden sõnas, et maisipõllud on ilusad ja nii on olnud alates kevadest. „Külvamisest saadik on tänavu maisile sobinud kõik. Niiskust ja sooja mõlemat piisavalt,” lausus ta.

Nii on maisipõldudelt vastu vaatav pilt võimas ja Süüdeni sõnutsi kõneleb vaid heast saagist.

„Tõlvikud on juba olemas, kuid loodame ühelt taimelt saada neid rohkem kui ühe,” ütles ta. „Aega kasvada veel on, meie sortidel jääb koristus septembri teise poolde. Kõrgust on maisil juba sedavõrd, et põllu sisse võib ära eksida. Mina vähemalt oma 186sentimeetrise pikkusega.”

Maisil on loomasöödana suur väärtus, kuid selleks tuleb see põllult õigel hetkel kätte saada. See on Süüdeni teada päris täppistöö, sest maisisilo väärtus sõltub tõlvikus oleva tera koristusaegsest konditsioonist.

Tänu sordiaretusele pole maisi Eesti kliimas kasvatada enam kuigi riskantne, kuid söödaks sobib taim ikka üksnes silona. Meie kliima küll aina soojeneb, kuid Süüden ei usu, et nii palju, et maisitera jõuab valmida sellest jahu tegemiseks. Seda pole vajagi, sest mais on silona loomadele suure energiasisaldusega sööt.

Süüden on oma maadel tõstnud paari aastaga kasvupinda peaaegu viis korda ja tõdeb, et õigustatult. „Söödaratsioonis on maisilo asendamatu, meil on kogused tõusnud kolmandikuni silokogusest, olen kuulnud, et mõned annavad rohkemgi,” sõnas ta. Ka piimatoodanguga võib rahule jääda.