Suveõuntega on lood kehvavõitu

Rebase talu perenaine Piia Tiigemäe rõõmustab, et veidi on siiski õunu otsas sellistel suvesortidel nagu ‘Tallinna pirnõun’ ja ‘Maikki’, mida perenaine parasjagu korjamas ongi.

FOTO: Erakogu

Varem õitsemist alustanud sortidel kahjustasid õienuppe kevadised öökülmad, lisaks jättis suvine kuumus vilja väikeseks. Kõige hullemast päästab vaid kastmine.

Järvamaa Rebase talu üle 700 õunapuuga istanduse perenaine Piia Tiigemäe sõnas, et inimesed juba ammu uurivad nende käest, milline on olukord õunarindel. Ega tal neile midagi rõõmustavat rääkida pole.

„Suveõuntega on paraku lood kehvavõitu, sest kevadised öökülmad kahjustasid varem õitsemist alustavatel sortidel õienuppe ja nii on osa sortide, näiteks paljude lemmiku ‘Martsipani’ puud peaaegu tühjad,” lausus Tiigemäe. Veidi on siiski õunu otsas sellistel suvesortidel nagu ‘Tallinna pirn­õun’ ja ‘Maikki’.

Kuivuse vastu kastmisega

Eestis on piirkondi, kus on vihma sadanud lausa uputamiseni, aga Järvamaa põhjaosas on olnud suvi vihmaga üsna kitsi. „Õunad on aga liigkuivuse suhtes tundlikud, vili jääb väikeseks ja pudeneb kergesti alla,” selgitas Tiigemäe. Seetõttu alustas Rebase talu pererahvas juba juuli teises pooles saagi päästmiseks õunapuude kastmist.

Viimane nädal on õnneks toonud ka neile mõne vihmapilve ja ennustus näitab lisagi. „Loodame, et maa saab korralikult kastetud. See päästaks sügis- ja talveõunte saagi, mis kosumiseks veel palju vett vajavad,” ütles ta. Hilisemaid õunu on puu otsas ka rohkem ja koostöös ilmataadiga on lootust, et talveks hoidla tühjaks ei jää. „Kõige rohkem rõõmustavad silma magusa sordi ‘Tiina’ õunapuud.”

Kesiseks kippuva õunasaagi kõrval on tänavu valminud rikkalikult ploome, tänu eelmise aasta soojale suvele ja normaalsele talvele.

Mis ühele halvem, see teisele hea ka looduses. Kesiseks kippuva õunasaagi kõrval on tänavu valminud rikkalikult ploome, tänu eelmise aasta soojale suvele ja normaalsele talvele. Rebase talu ploomipuude oksad olid suve algul vilju kohe nii täis, et pererahvas pidi päris palju vilju harvendama. Ikka selleks, et oksad ei murduks ja puud viljad ilusaks, suureks ja maitsvaks jõuaksid kasvatada. Nüüdseks on töö ennast ära tasunud ja ahvatlevad ploomid on valmimas.

Alles hiljuti kuulis Tiigemäe turuleti ääres hüüdu „See ei ole võimalik, et Eesti ploomid nii ilusad on!”. „On küll,” kinnitas talu perenaine tookord ja kinnitab nüüdki – see on võimalik! „Tegemist on suurepärase ploomisordiga ‘Kubanskaja kometa’, mis kasvab ja viljub meie kliimas hästi, alla ei jää ka virsikumaitselised ‘Skoroplodnajad’,” lisas ta.

Pererahvale teeb rõõmu, et inimeste huvi kodumaiste kvaliteetsete puuviljade vastu on kenasti olemas ja kasvab. Vähemalt Rebase talu kliendid leiavad neid turgudelt-laatadelt aina rohkem üles. „Müüme suure osa saagist Tallinna keskturul, käime aeg-ajalt müümas ka Tapal, Rakveres, Kehras ja kohalikel laatadel,” loetles Piia Tiigemäe. Kokkuleppel saab osta ka otse talust. Sedagi võimalust, osta Piibe maantee äärde jäävast talust, teatakse kasutada aina rohkem.

Õunte hind sõltub sordist ja kvaliteedist, on odavamaid ja kallimaid. Kuigi Eestis on palgatase madal, kaovad pererahva hinnangul letilt kõigepealt ikkagi suuremad, ilusamad ja kallimad õunad, sest inimesed hindavad kvaliteeti.

Tiigemäe sõnutsi on tänuväärne klientuur ka pensionärid, kes hoolimata väikesest pensionist toetavad rõõmuga kohaliku toidu tootjaid. Alles ükspäev ütles üks meeldiv vanaproua, et tema alkoholi ei tarbi ja võib endale ilusaid õunu lubada küll, sest ega raha ju kirstu kaasa ei võta!

Hinda dikteerivad lähinaabrid

Selline eluterve suhtumine annabki paljudele talutoodangu tootjatele võimaluse ära elada. „Meie teenime oma talutoodanguga endile väikese palga välja, kuigi selleks tuleb teha 12–14tunniseid tööpäevi. Töö kergendamiseks masinaid osta selle raha eest paraku siiski ei saa,” nentis Tiigemäe.

Õuna hinda aga tõsta ei saa, sest siis hakkab ostja eelistama Lätist, Leedust ja Poolast tulevaid puuvilju. Sealsed puuviljad on suuremad ja ilusamad pikema ja soojema vegetatsiooniperioodi tõttu. Samuti on nende tootjad Tiigemäe sõnutsi ära tabanud, et Eesti turu jaoks tuleb kasvatada kuldrenette ja ‘Tellissaari’, sest need lähevad Eestis hästi kaubaks.

Punavad pihlapuud säästsid õunasaaki

Liivi Rehela
Rehela talu, Türi vald

„Kehv õunaaasta on tänavu meilgi, aga mitte nii väga ilma tõttu, vaid õunapuud annavadki üle aasta saaki. Meil olid eelmine aasta puud õuntest lookas.
Tahame, et aias kasvaksid erinevad sordid, sest me pole tootmistalu. Nii on õunapuid üle saja ja rõõmustame hoopis, et igal õunapuul on õunad küljes.
Suvi on küll kuivavõitu, aga meie savistel muldadel mitte sedavõrd, et peaksime kartma õunapuude kuivamist. Seda enam, et tänavu ei vaevle nad saagikoorma all. Üldiselt on meie puud saanud ka kuumematel suvedel kastmiseta hakkama.
Meie mahedalt kasvatatavatel puudel on tänavu vähem koikahjustusi. Eelmine aasta läks suurem osa saaki koide nahka. Tänavu tundub, et pihlakatel on marju rohkem ja koid on oma esimese toiduvaliku – pihlakamarja kallal.
Õunu jagub nii söömiseks kui ka oma perele hoidisteks. Ka näitusele, mis toimub Türil sügislaada ajal septembris.”

Populaarne

Tagasi üles