Floksid seisavad kaua vaasis

Nõrga talus kasvab umbes 250 floksisorti.

FOTO: Krista Kukk

Käes on flokside kõrgaeg, need tänuväärsed õitsejad jagavad ilu ja lõhna pikalt nii peenral kui ka toas vaasis seistes.

Üks Eesti tuntumaid floksikollektsioone kasvab Viljandimaal Nõrga talu maadel. „Inimesed, kes praegusel ajal sõidavad meie talust mööda, jätavad tihti auto seisma ja tulevad küsima selle põllutäie lillede kohta,” muheleb talu perenaine Krista Kukk.

Nõrga talus kasvab 250 floksisordi ümber ja see kollektsioon ei ole sugugi mitte Eesti suurim. Näiteks Mädapea mõisa perenaise Marika Vartla floksikollektsioonis on üle 1000 sordi ja seegi poleks piir. Soovi korral oleks võimalik kasvatada veelgi rohkem sorte. Eriti siis, kui kunagi Venemaaga turg lahti läheb, sest idapiiri taga on flokside sordiaretus heal järjel.

Nii Mädapea mõis kui ka Nõrga talu korraldasid läinud nädalavahetusel floksipäevad. Kukk seletab, et näitusel näevad inimesed, kui erinevad võivad floksid olla – värvi, õiekuju ja -suuruse poolest. „Kui on tuulevaikne ilm, siis saavad peene haistmismeelega inimesed aimu, kui erinevalt floksisordid lõhnavad,” lisab ta.

Flokside taassünd

Ehkki kollektsioonis on veerand tuhat sorti, toob Nõrga talu olenevalt aastast näitusele välja 70–80. Põhjus lihtne: õitsevad ju eri sordid pika aja jooksul, esimesed alustavad juuli algul ja on augustiks õitsemise lõpetanud, hilised sordid alustavad õitsemist alles septembris.

Vanad taluaialilled floksid on tegemas taassündi ja muutuvad aina populaarsemaks meie aedades. „Mullegi on mõni inimene siin näitusel öelnud, et pole seni floksidest midagi arvanud, aga siin nähes seda õieilu muudavad kardinaalselt oma seisukohta,” räägib Kukk.

Viimaste aastate muutus floksimaailmas on seegi, et neid lilli on hakatud järjest enam lõikelillena kasutama, kuna need seisavad vaasis pikalt ilusad. See suundumus on toonud kaasa muutuse ka sordiaretuses. „Oleme harjunud hindama flokside juures nende võrratut lõhna, aga sordiaretuses on nii, et kui on plaanis kasvatada sorti lõikelillena, siis peavad need kas üldse mitte või väga vähe lõhnama. Lõikelilled ei tohi ju siseruumides inimesi häirida,” seletab Kukk.

Kui istutada aeda eri floksisorte, saab õieilu mitme kuu peale venitada.

Veel tuleb valikusse rohkem madalakasvulisi sorte, mis on ilmastikukindlamad ning püsivad paremini tuule ja vihma käes püsti. Ka pisematesse aedades on väiksemaid puhmaid lihtsam sobitada.

Millised sordid on rahva lemmikud? Kukk jagab kliendid kahte: ühele meeldivad traditsioonilised lilled, millel puhtad värvid – valge, punane, oranž, ja teine seltskond otsib midagi ebatavalist, olgu siis erilise värvi või õiekujuga. „Tahavad kiiksuga floksi,” iseloomustab ta.

Õieelu mitmeks kuuks

Oma talu floksipäevadel on Nõrga talu alati lasknud külastajail valida lemmiksordi ja kõige sagedamini on selle tiitli saanud ʻSpidola’ ja ʻNatasha’, kui mitte esimesed, siis esikolmikus on need sordid alati olnud.

Kui istutada aeda eri floksisorte, saab õieilu mitme kuu peale venitada. Praeguseks on varajased sordid juba õitsemise lõpetanud, aga hilistel pole õienuppegi veel näha.

Floksile ei meeldi kasvada umbses aianurgas, ta tahab tuult ja põua korra kastmist. Võib väetada, aga mitte ülemäära palju. Kompost on hea, aga kui väetist anda, siis korra aastas. „Kui üleväetada, siis võivad varred hapraks minna ega suuda enam püsti seista,” sõnab Kukk.

Kel floksipuhmas juba suureks kasvanud ning vajab jagamist ja ümberistutamist, siis võib selle töö ette võtta nii kevadel kui ka sügisel, mõlemad variandid on õiged. Kui soovida töö nüüd ära teha, siis on parim aeg augusti keskel, et taimed enne külmasid korralikult juurduda jõuaksid. Laske floksidel ära õitseda ja siis kohe lõigake varred kahe kolmandiku ulatuses tagasi ning istutage uude kohta.

Et floks vaasis kaua püsiks, tasub valida veel nupus õitega oks, lõigata hommikul, teha pikk diagonaalne lõige, panna puhas vesi ja vaasi mitte päikese käes hoida. Siis püsivad õied vähemalt nädala kindlasti ilusad.

Populaarne

Tagasi üles