/nginx/o/2019/08/07/12445011t1h8a36.jpg)
Kolme aastakümne eest Läänemaal Suure-Lähtrus talupidamisega algust teinud Teet ja Anita Kuusemaa on eri aegadel panustanud teraviljakasvatusele, piimatootmisele, seakasvatusele, kanu on läbi kogu selle aja peetud, aga kümmekond aastat tagasi loomakasvatus lõpetati, sest maal ei olnud juba siis piisavalt tööjõudu. Üksmeelselt otsustati, et edaspidi teevad Tammejuure Mahetalus vajaliku töö ära nemad ise koos lastega ja üha arenev masinapark.
„Nisu, kaer, rukis, hernes, õlikanep ja rüps – nendest teeme kiviveski jahusid, mannasid, helbeid ja külmpressitud õlisid. Meie kanepiõli hinnati 2013. aastal Eesti parimaks mahetooteks, 2016. aastal tuli rüpsiõli samal konkursil teiseks, mullu said kooritud kanepiseemned parima tervisetoote auhinna ja Tammejuure Mahetalu tunnistati parimaks mahetootjaks,” on peretütar Karin Tiidul põhjust uhkust tunda. Kokku valmib talus üle kolmekümne toote, kõik mahedad.
Lisaks võetakse külalisi vastu Tammepiiga nime kandvas puhkemajas ja majandatakse metsi. Talul on 600 hektarit põllumaad ja üle 100 hektari metsa, mida on just parasjagu, et saada hakkama peamiselt oma pere jõududega. Mõni nädal tagasi toimunud avatud talude päeva raames avati siin Läänemaa moodsaim ja suurim maheviljaterminal, mis tulenevalt seadustest ja mahetootjate vajadustest vastab kõige uuematele ja rangematele nõuetele.
„Mahetootmise kasuks otsustasid vanemad juba talupidamise algusaastatel, sest tahtsid ise tarbida puhast ja allergiavaba toitu ning pakkuda seda teistelegi. Meie oma pere mitu põlvkonda on üles kasvanud just mahetoitu tarbides. Mahetootmine erineb tavapärasest tootmisest märkimisväärselt: eri kultuure tuleb kasvatada vaheldumisi, sekka peab maha panema liblikõielisi kultuure, viiest aastast ühel peab maal laskma puhata, väetada tohib ainult loodusest pärit ainetega jne, aga tulemus on vaeva väärt, kuigi tavapõllumajandusega oleks sissetulekut kergem teenida,” kinnitab Karin.
„Tänu sellele, et hakkasime enda kasvatatud vilja kohapeal töötlema, jäime koju mina ja vend Kaupo, õde Kairi teeb praegu magistritööd. Kaasa löövad nooremadki, kõik on kodutalu tegemistega tihedalt seotud. Vend juba on põllumajandusmagister, minul on turunduskõrgharidus. Saame oma teadmisi kodutalu arendamisel rakendada ja naudime seda. Ise kasvatame tooraine, ise töötleme seda aastaringselt ja ise turundame. Väga kõrgelt tuleb hinnata isa talupidamis- ja põllumajanduskogemust, aga igaühel on oma oluline roll täita,” kirjeldab Karin perefirma tegemisi. Üha suurem osa enda kasvatatust töödeldakse ise, kuid vilja müüakse ka kodu- ja välismaale, peamiselt Saksamaale. Veidi jõuab piiri taha, Soome ja Lätti, valmistooteid.
Tuntuks sai Tammejuure Mahetalu tänu kanepile. Eestis oli see uudne. „Meid vaadati nagu hulle, kes propageerivad kanepit. Mitu aastat tegime laatadel teavitustööd, misjärel hakkas rahvas seda mahekanepiks nimetama. Kõigepealt hakkasimegi laatadel pakkuma kanepiseemneid ja -õli, teised tooted lisandusid inimeste soovide järgi. Aga kui varem olid peamised kanepitoodete ostjad kodus küpsetajad, siis nüüd on kuldklientideks tõusnud noored naised, kes kasutavad kanepitooteid oma välimuse eest hoolitsemisel. Sihtgruppe on mitu. On selliseidki poode, kus ostetakse väga hästi kanepiteed ja -lehti, milles narkootilisi aineid ei ole. Ma ei teagi, mis nende lehtedega tehakse.”
Tammejuurel valminud külmpressitud õlisid, kiviveski jahusid, helbeid ja kanepitooteid leiab üle Eesti paljudelt mahe- ja talutoidu lettidelt, mõnest suurest poeketistki. „Vaadati, et meid üha tunnustatakse, ju siis on väärt kaup, ja nii saime suurtesse poodidesse saadetavat sortimenti laiendada. Tiitlid avavad uusi võimalusi. Kõige paremini ostetakse kanepi- ja rüpsiõlisid ning kooritud kanepiseemneid, aina rohkem läheb rukkijahu ja mannat,” kõneleb Karin. Uutest toodetest toob ta välja juuste- ja nahahoolduseks mõeldud pihustisse pandud kanepiõli.
Juulikuu kolmandal nädalavahetusel aset leidnud avatud talude päeval jõudis Tammejuure Mahetalu oma tegemistega uude arengujärku. Paljude külaliste juuresolekul avati uus moodne viljaterminal, mis on Läänemaa suurim. „Terminalil on kolm korda rohkem võimsust, kui ise praegu vilja kasvatame. Paljude ümbruskonna maheviljakasvatajatega on kokkulepped olemas ja juba alanud hooaeg tuleb tihe,” on Karinil rõõm tunnistada. Just külalise silme all jõuab kohale järjekordne kuivatamist vajav koorem mahevilja.
Läänemaal on mahekasvatajaid keskmisest rohkem, sest siinne maa ei ole kogustele panustamiseks piisavalt viljakas. Vaja on lisaväärtust. Tammejuurel võetakse vilja kuivatamiseks sisse alates viiest tonnist, mida on tavapärasest märksa vähem. Nii on uude terminali asja ka mahevilja kasvatavatel väiketalunikel. Kogu kuivatusprotsess võtab siin sõltuvalt vilja niiskusest, kuivatusõhu ja ümbritseva keskkonna temperatuurist aega 2 kuni 8 tundi, ööpäevas saab kuivatada 75 tonni.
„Uut terminali ehitades mõtlesime kogu piirkonna vajadustele. Suudame käidelda kogu ümbruskonna mahevilja ja seda isegi kõrghooajal, kui kiire töötlemine on kriitilise tähtsusega,” kommenteerib Karin.
Viljaterminali ehitamise kokkulepe sõlmiti ASiga Dotnuva Baltic eelmise aasta novembris. Maksma läks see üle 700 000 euro, millest 40 protsenti saadi PRIA põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse edendamise meetmest toetusena. Tehnilisi nüansse, mis terminali ülimat ajakohasust kinnitavad, võiks siia kirjutada enam kui lehekülje jagu.
Märkida tasub sedagi, et kogu kuivatusprotsessis vajalik soojusenergia saadakse hakkpuidukatlast, kus kasutatakse oma metsast pärit hakkpuitu, mille sisse segatakse viljasorteerimisjääke.
Kui eeloleval sügisel Tammejuure mahetooteid osta, on need praeguse kava kohaselt juba sada protsenti taastuvenergiast toodetud. Septembris peaks terminali lähedal tööd alustama uus päikesepark.
Lõpetuseks rõhutab Karin, et kuigi avatud talude päev on selleks aastaks selja taga, oodatakse Tammejuure Mahetalus külastajaid muulgi ajal, vaja on vaid enne kokku leppida. „Viimase aja skandaalide tõttu, mis on seotud toidu ebaselge päritoluga, oleme seisukohal, et külastused taludesse on olulised, sest nii saavad inimesed oma silmaga veenduda, et jätkuvalt on olemas ausaid Eesti toidu tootjaid ja keskkonnasäästlik mahetootmine on võimalik.”
/nginx/o/2019/08/07/12445012t1h97d2.jpg)