/nginx/o/2019/08/07/12444904t1hae9d.jpg)
Jälle on käes aeg, mil linnainimesed imeilusate põldude taustal end pildistavad ja ehtsat maatoitu noppimas käivad. Või siis meie talunike põlde tallamas ja saaki varastamas. Vahel õnnestub maaomanikul tema valdustes omavolitsejad pildile saada ja mõni paneb selle sotsiaalmeediasse kõigile vaadata.
Politsei poole enamasti keegi saagi hävitamise pärast kibekiirel tööajal pöörduma ei hakka, aga kas niigi palju võib maaomanik oma vara hävitajat karistada, et varga pildi avalikult välja paneb? Maa Elu võttis asja uurida ja tuleb välja, et seadus on selles küsimuses pigem vandaalitseja kaitsel.
Andmekaitseinspektsiooni seisukohast on mis tahes seaduserikkumisega seotud andmete töötlemise põhimõte üks: kui märkate seadusega pahuksis olevaid juhtumeid, tuleb see info edastada pädevatele asutusele, sest Eesti õigusaktid näevad ette, et karistusi määravad õiguskaitseorganid.
„Oletame, et andmetöötleja käsutusesse jõuab liiklushuligaani foto või video, mida nii-öelda sisemise õiglustunde järgi tahaks avaldada, siis õige ja seadusega kooskõlas on see info saata politseisse,” selgitab inspektsiooni avalike suhete nõunik Signe Heiberg. „Aiamaale tulnud varastega tuleb käituda samamoodi. Pildistamise või filmimise keeldu ei ole, aga see materjal tuleb edastada politseile.”
Seega kui pildistate põllul kapsavarast, oma aias õunavarast või kasvõi pargis koeraomanikku, kes oma lemmiku väljaheited koristamata jätab, või liiklushuligaani, siis avalikult seda pilti jagada ei või.
„Kui seaduserikkuja jääb pildile nii, et ta on äratuntav, ei ole õigust avaldada pilti ilma isiku nõusolekuta. Nõusolekuta võib seaduserikkuja kohta info edastada politseile,” rõhutab Heiberg.
Soovitus põllu tallamise ja saagi varguse asjus politsei poole pöörduda tundub enamikule suisa kiuslik, ei hakkaks ju politsei sellise ühekordse väikese kahju peale ennast liigutama. Politsei ise on tegelikult hoopis teist meelt.
Pärnu politseijaoskonna piirkonnavanem Tõnu Kivis ütleb, et vargused põldudelt ei ole kindlasti lubatavad ja varguse või asja hävitamise kahtluse korral tuleks sellest alati politseile teada anda. „Varaste tabamiseks tehtud kogukonnaliikmete pingutused saab politsei varguse tõendamisel hästi ära kasutada ja selleks sobivad valvekaamera salvestised, fotod, ütlused ja muud tõendid,” lisab ta.
Kui seaduserikkuja jääb pildile nii, et ta on äratuntav, ei ole õigus avaldada pilti ilma isiku nõusolekuta.
Kivis kinnitab, et teateid väiksemat kahju tekitanud vargustest või rüüstamistest põldudel jõuab aeg-ajalt ikka nendeni. Suuremat kahju tekitavad põllumeestele enamasti hoopis lahti pääsenud kariloomad ja põllul toituv veisekari võib tekitada väga suure kahju.
Samas vastutus on ette nähtud nii suurema kui ka väiksema kahju eest.
Eestimaa Talupidajate Keskliit algatas hiljuti sotsiaalmeedias kampaania, millega püüab pildistajatele südamele panna, et ilusa klõpsu nimel ei ole vaja tingimata põllule taimede sekka minna. Tehke pilt põllu serval ja jätke talunike saak tallamata.
Liidu juht Kerli Ats ütleb, et talupidajad ei ole põldude pildistamise vastu, sest ühest küljest see populariseerib põllumajandust, näidates, kui kaunid põllud meil on, teisalt tallavad pildistajad põlde ja tootjad on mures oma saagi ja sissetuleku pärast.
Ühekordne pildistamine ei tee justkui suurt kahju, aga kui palju seltskondi üle käib ja aeg-ajalt tuleb ette sedagi, et luba küsimata korraldatakse põllul fotosessioon ning kogu meeskond seal tegutseb, siis on kahju suur. „Paratamatult on põllumajandustootja siis solvunud,” sõnab Ats.
Kui aga keegi on pahateolt tabatud ja sellest pilt internetti pandud, on pildile jäänul õigus nõuda selle eemaldamist. „Kui soovimatu pilt digimaailma avarustesse on pääsenud, siis on väga raske või isegi võimatu selle levikule piir panna ja kõike olematuks muuta. Sel juhul, kui on tekkinud mainekahju, saab pöörduda kohtu poole oma õiguste kaitseks,” sõnab Heiberg.
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)