Tööandja kulul lõunamaareisile?

Veskimäe ASi juht Rita Sardis on valmis kinni maksma töötajate massaaže ja ujumaskäike.

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Kümnendat aastat ettevõttes traktoristina töötav pereisa on rahul palga ja töötingimustega. Unistustes sõidaks ta tööandja kulul koos töökaaslastega veel vaid palmide alla puhkama. Ka tööandjad mõistavad töötajate eest hoolitsemise tähtsust.

Mägede OÜs kümnendat aastat traktoristina töötav Mait Tõnise tunneb end ettevõttes väärtustatuna, sest palk on hea ja töötingimused veel paremad. „Masinad on meil uued ja mis peamine – tunnen, et olen kõige selle juures inimesena siin number üks,” sõnab ta. Ta saab aru, et kui teda ettevõttes ei oleks, jääks töö tegemata.

Töötajale tähtis hoolimise tunne

Ka ettevõtte juht on nii mõista andnud. Kas just sõnadega, seda Tõnise ei oska öeldagi, aga meeste vahel liigub info teinekord sõnadeta palju kindlamini. „Tunnen, et minust hoolitakse,” kinnitab ta. Hoolimise all mõtleb mees seda, et tal on võimalus käia ettevõtte kulul massaažis ja kord nädalas ujumas. Ujumas mitte üksi, vaid koos perega, mis on nelja lapsega perele suur väärtus. „Ei usu, et muidu koos perega nii tihti ujumas jõuaks käia,” arvab mees.

Tööandja hoolimist näeb Tõnise ka sellest, et töötatakse uute traktoritega. „Uue tehnika rooli taga on elu palju lihtsam,” tunnistab ta. Need on traktorid, millel peal GPS ja muud IT-lahendused. „Rääkimata sellest, et tööandja kulul saan korraliku kõhutäie lõunal ja kui tuleb pikem päev, siis veel õhtulgi. Alati on olemas kas mulliga või mullita vesi. Nii olen valmis hooajal töötama kella vaatamata.”

Küsimusele, kas ettevõtja saaks veel kuidagi töötaja tervist hoida, vastab Tõnise pärast väikest mõttepausi, et korra aastas võiks koos soojal maal palmide all puhata. „Siis oleks liigesed palju pehmemad,” lausub ta. „Olen kuulnud, et mõned nii juba käivad.” Tõnised on siiani käinud koos perega, aga Mait läheks heal meelel ka koos töökaaslastega. „See oleks kindlasti vahva puhkus, sest meil on siin väike, aga väga lahe seltskond: neli-viis meest koos bossiga.”

Mäetaguse Agro juht Teet Kallakmaa peab töötajatest hoolimist iseenesestmõistetavaks. Nagu sedagi, et kella 19 ajal kombainereid põllule vaatama minnes võtab neile kohvi kaasa. „Töötajad on ettevõtja tähtis vara. Mul pole roboteid ega ufosid, kes töö ära teeksid,” sõnab ta.

Samas pingerida juht töötajate, tehnika ja loomade vahel teha ei soovi. „Seda kolmikut ei saa kuidagi lahus vaadata ja tähtsuse järgi reastada,” eelistab ta jääda vastusega poliitiliselt korrektseks. Uskudes, et töötajate tähtsust näitab ta välja nende eest hoolitsemisega. Ettevõtjana püüab Kallakmaa mõelda sellele, et töötaja ei külmetaks, ei jätaks näppe kuhugi vahele ega saaks loomalt lüüa. Sellele ja palju muule tuleb mõelda seadusest tulenevate kontrollide ja inspektorite pärast, kuid mitte ainult. „Ma ju tean, kui ohtlik on töötada tehnikaga ja loomadega, eriti mullikatega. Aga iga kord ei aita ka sõnade pealelugemine, ikka kipub ühtteist juhtuma ja siis on toimetamist palju,” teab ta.

Töötajat asendada on maal raske. Kallakmaa teab oma töötajate kõiki haigusi. „Olen meestega koos töötanud 30 aastat, kõikide tervisemured teada,” lausub ta. Seepärast on tal töötajaid veidi rohkem, kui vaja. Majanduslikult pole see küll efektiivne, aga loomadega toimetades peab Kallakmaa sõnutsi olema tööjõuressurssi. „Siis on võimalik töötaja tervisemure korral asju ümber mängida. Laudas ju tööd edasi lükata ei saa. Kaupluse uksele võid kirjutada, et veeavarii tõttu suletud, aga lehmi tuleb kaks korda lüpsta ja loomi sööta igal juhul.”

Kaupluse uksele võid kirjutada, et veeavarii tõttu suletud, aga lehmi tuleb kaks korda lüpsta ja loomi sööta igal juhul.

Tervise hoidmise eesmärgil võimaldab Kallakmaa töötajatel spaas käia. Töötajatega koos tehakse ka väljasõitudega pidusid. „Võimaldame neile lõõgastumisi, kuid kindlasti võiks rohkem,” arutleb ta. Spordimehena tuntud Kallakmaa töötajaid sportima ei sunni. Kõigile jäägu oma hobid, kuid nende soove puhkepäevade järele mõistab ta tänu oma ärakäimistele küll paremini. „Kes soovib puhkepäeva, et minna perega või oma hobiga tegelema, sellele leiame lahenduse,” kinnitab ta.

„Kes aga hoolib minu tervisest, ah! Kui mina pean hoolima töötaja heaolust, siis minu tervise vastu tunneb huvi vaid elukaaslane,” toob ta välja. „Töötajate puhul pean rangelt jälgima töö- ja puhkeaja seadusi, püüan välistada ületunnitöid, sest siis on töötajal parem tervis ja ta kestab kauem, aga ma ise olen ju tööl 24/7,” kõneleb ta. Kallakmaa teab, et keegi ei saa tema tööd ära teha. „Pean ka puhkusereise võttes tegema tööd kas ette või järele, kuid ju see kõik kaasneb limiteerimata tööajaga, mis on ettevõtja üks hüvesid.”

Maainimene eelistab koduseid puhkepäevi

Piima tootva Veskimäe ASi juht Rita Sardis armastab oma töötajaid, kuid peab tehnikat ja loomi sama tähtsaks. Sardis on valmis kinni maksma töötajate massaaže ja ujumaskäike. Ainult et tema tosin töötajat ei pea nendest lugu. Üks põhjus: selleks tuleb sõita 32 kilomeetri kaugusele maakonnakeskusesse. See aga võtab terve päeva ja seda ei raatsita nii kasutada. Maainimene eelistab puhkepäeval toimetada oma koduses majapidamises. Sardis mõistab neid, sest temagi eelistab puhata nii. „Toimetame oma maainimese tegemised rahuliku südamega ära ja tuleme tööle jälle silmade särades,” kinnitab ta.

Laudatöötajatele annab ta puhkepäevi aasta ringi, põllul töötajatele talvisel ajal. Hooajatöödel tehakse pikki tööpäevi kahepoolsel kokkuleppel. „Hooajatöödel on inimesel võimalik teenida ja ta teeb seda rõõmuga,” teab Sardis.

Nii peab Sardis töötajate tervise hoidmiseks ühiseid lõunasööke ning võimalust juua töö juures kohvi siis, kui selleks soovi on. Rääkimata elementaarsetest pesemisvõimalustest ja seadusega ettenähtud tervisekontrollidest. „Mina näen oma töötajate pealt, et maainimesele pole muid hüvesid vajagi. Oleme käinud nii spaades kui ka reisidel, kuid nende tahtjaid jäi aina vähemaks. Me pole käijad tüübid,” teatab ta.

Ise käib naine tervise nimel ujumas, line-tantsus ja suusareisidel.

Populaarne

Tagasi üles