Norra toodab puidust lennukikütust

Biomassist biokütuste tootmisega tegeletakse ka Eesti Maaülikoolis.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Norra riiklik lennujaamade operaator Avinor alustas koostööd ettevõttega Quantafuel, et võtta kasutusele keskkonnasõbralik kodumaisest biomassist toodetud lennukikütus.

Eesti Maaülikooli teadlase Timo Kikase sõnul on fossiilsete kütuste piiratust ja keskkonnamõjusid arvestades biomassist biokütuse tootmine väga oluline tulevikusuund, kuna tegu on süsinikneutraalse kütusega.

„Keskkonnasõbralik lennukikütus on vajalik, et vähendada lennunduse süsinikujalajälge," kommenteeris Avinori asepresident Margrethe Snekkerbakken.

Quantafueli tehnoloogia toodab vedeldatud kütust hakkest, saepurust ja muudest puidulistest biomassi allikatest. 2016. aasta alguses sai Oslo lennujaamast esimene rahvusvaheline lennujaam, mis pakkus kõikidele lennujaamas tankivatele lennukitele keskkonnasõbralikku lennukikütust (SAF). Kuna algatus oli edukas, hakkas 2017. aastal keskkonnasõbraliku kütust pakkuma ka Bergeni lennujaam.

„On äärmiselt positiivne, et Quantafuel teeb järgmise sammu Norra ressursside väärindamises lennukite biokütuseks,“ sõnas Snekkerbakken. „Lennukite biokütuse potentsiaal on tohutult suur ja lisaks positiivsele kliimamõjule panustab ka töökohtade loomisesse ning lisandväärtuse kasvatamisesse Norras. Ootame pilootprojekti tulemusi suure huviga," lisas ta.

Quantafueli tegevjuht Kjetil Bøhn rõhutab, et Euroopa lennundus on läbimas suuri muutuseid, kus keskkonnamuredest kantud poliitilised otsused toovad uusi nõudmisi, mis sillutavad teed biomassipõhiste kütuste kasutusele.

Biomassist vedelkütuseid tootev tehas hakkab paiknema Ida-Norras. Pilootprojekti edukuse korral on Quantafuelil võimalik asuda planeerima täiemahulist tehast, mille esialgne toodangumaht võiks jääda vähemalt 7-9 miljoni liitri kütuseni aastas.

Biomassist biokütuste tootmisega tegeletakse ka Eesti Maaülikoolis. Uurimise all on nii puidust, rohemassist kui vetikatest kütuste tootmine. „Paraku on rakendusuuringute osakaal Eesti teadusrahastuses võrreldes Põhjamaadega tagasihoidlik, kuigi metsarikka riigina võiksime sarnaselt Norrale olla siin maailmas eelkäijateks," sõnas Eesti Maaülikooli biomajandustehnoloogiate õppetooli juhataja Timo Kikas.

„Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisel tekkivast CO2-st on biomassi põletamisel tekkiv CO2 eelnevalt juba atmosfäärist seotud süsihappegaas. Seega ei teki selle põletamisel lisakogust süsihappegaasi ning seda loetakse süsinikneutraalseks kütuseks. Seega on biomassi väärindamise potentsiaal tulevikutehnoloogiana äärmiselt suur," selgitas ta.

Populaarne

Tagasi üles