Ilmaennustus

Enne laussadu hakkab õhurõhk märgatavalt langema ja tuule suund oluliselt ei muutu. FOTO: Vladislav Musakko/virumaa Teataja Foto: Vladislav Musakko/Virumaa Teataja

Kätte on jõudnud suve teine pool, kui ilm ei ole enam päevade kaupa päikeseline ja palav. Selle põhjuseks on päikese soojendava mõju vähenemine – suurtel laiustel algab jahtumine, mis aga mõjutab tsirkulatsiooni ja polaarfrondi asukohta. Viimastest oleneb ilmastik – kas rahulik ja stabiilne või hoopis heitlik.

Augustis aktiveerub Atlandi ookeanil sageli ka tsüklonaalne tegevus – see on nn sünoptilise sügise tunnuseks. Seetõttu tutvustan mõningaid tähelepanekuid, mis võimaldavad augusti ilmu oma tarbeks ennustada.

Laussajuga ilm seostub tsükloni üleminekuga või laussajualadesse sattumisega. Enne laussadu hakkab õhurõhk märgatavalt langema ja tuule suund oluliselt ei muutu. Kui muutub, siis möödub tsükloni kese lõuna või põhja poolt ja ilm võib tulla parem. Tunnused:

1) hommikune kaste puudub;

2) taevasse ilmuvad kiudpilved; taevas on piimjas/valkjas, tekivad halod (tavaliselt 22° ehk väike ring).

Kui kiudpilved muutuvad ja liiguvad kiiresti, siis on laussadu tõenäolisem. Kui kiudpilved saabuvad lõunast või kagust, võib see tähendada lõunatsükloni kohaleilmumist ja teatud juhtudel isegi paduvihmast ilma;

3) õhurõhk langeb kiiresti (3 hPa/3 h ja enam).

4) tuul pöördub vastupäeva ja hakkab kagust või lõunast puhuma (lõunatsükloni korral idast ja kirdest) ja seejärel püsib;

5) päikesetõus on punane, sest läänest või lõunast lähenevad pilvemassid.

Samuti võib ilma halvenedes tekkida nn pilvede järgnevus. Sealjuures on eriti olulised kiudpilved, mis võivad viidata tsükloni või sooja frondi (vahel ka äikese) lähenemisele. See näitab ilma halvenemist lähitundidel või ööpäeva jooksul. Kiiresti liikuvad ja kuju muutvad kiudpilved, eriti kui need on paralleelsete ribade ja vöönditena, võivad viidata jugavoolu olemasolule.

Kuidas aimata peatset selget ilma. Ilm läheb selgeks pärast pilves taevast. Sageli tähendab selginemine külma õhu sissevoolu, sest kohale on jõudnud tsükloni tagala, kuhu voolab loode ja põhja poolt jahe või külm õhumass. Selgeks läheb ka pärast külma fronti, millega on seotud ebapüsiv ehk hoovihmadega ilm.

Tunnused võib kokku võtta nii:

1) laussadu muutub katkendlikuks ja tugevamaks (nn servaefekt – laussadu on alguses ja lõpus tugevam kui keskel), kuid mitte alati;

2) temperatuur langeb (mida enam, seda tõenäolisem, et ilm paraneb), tugev külm tuul;

3) õhurõhu kiire tõus;

4) tuul hakkab puhuma läänest, loodest või põhjast (või keerab päripäeva);

5) kui päikeseloojang on punane, tuleb öösel hea ja kuiv ilm, sest läänes on ilm juba selgem – keskmistel ja suurtel laiustel liiguvad ilmasüsteemid sageli läänest itta. Üldistatumalt on alust väita, et kui pilved tulevad, st tihenevad päikese vastaspoole jäävast ilmakaarest, siis ilm halveneb.

Möödunud nädal lõppes talumatu palavusega ehk 33kraadise õhutemperatuuriga. Kirdest saabus värskendav jahedus, kuid see ei anna enam järele: täna-homme on kuivem ja võib isegi loota enam kui 20kraadist õhutemperatuuri, kuid jaheduse pealetung jätkub. Seetõttu tuleb arvestada vähemalt turvamuldadel öökülmaohuga.