Iisop on hea palavikualandaja

Iisop on külmakindel ja talub hästi põuda.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Iisop (Hyssopos officinalis) on huulõieliste sugukonda kuuluv 40–60 cm kõrgune tumeroheliste väikeste süstjate lehtedega ja tumesiniste, harvem ka valgete või roosade õitega mitmeaastane taim. Pärit Vahemere äärest. Põhja-Euroopasse on saabunud kloostriaedade kaudu. Eestis kasvatatakse koduaedades.

Koduaias tuleb iisopiseemneid külvata mai lõpus ja juuni alguses, kui muld on juba soe. Siis tõusevad seemned nädalaga ja umbrohi ei jõua neist üle kasvada. Võib paljundada ka vanu põõsaid jagades või taimed ette kasvatada. Iisop on väga vähenõudlik taim, kasvab kergematel, vett läbilaskvatel muldadel. Kiviktaimlas ei talu seisvat vett. Iisop on külmakindel ja talub hästi põuda. Istandustes kasvatatakse seda kile all. Ise ma küll ravimtaimede kile all kasvatamist õigeks ei pea, sest kilest võib mulda imbuda mürgiseid aineid.

Rohimisvajaduse vähendamiseks ja niiskuse säilitamiseks võib taimede ümber panna puukoort või kuiva rohuhaket. Ise olen kasutanud multšina ka männiokkaid. Iisop on hea meetaim. Õitsemise ajal väga dekoratiivne. Kevadel ja sügisel sobivad tumerohelised lehed hästi lillepeenrasse teiste taimede vahele.

Toimeained: iisop sisaldab eeterlikke õlisid (peamiselt kamfeeni ja kamferooli), tanniine, flavonoide, mineraalaineid, steroide, mõruaineid, orgaanilisi happeid.

Hea abiline ravimina

Iisop on väga hea palavikualandaja, ajab higistama haiguse ajal, aitab kurgu ja häälepaelte põletiku vastu, toob tihti päevaga hääle tagasi. Lahtistab röga, ravib köha ja bronhiiti, leevendab astmat, hävitab herpeseviirust. Samuti aitab vähendada kuumahooge ja öist higistamist üleminekueas, soodustab seedimist ja leevendab seedeelundkonna spasme, hävitab mikroobe.

Iisopit on kasutatud ussnugilistest ja peatäidest lahtisaamisel. Ergutab närvisüsteemi, võib juua hommikul kohvi asemel. Iisopist on abi saadud madala vererõhu korral, tugevdab immuunsüsteemi külmetushaiguste ajal.

Tee valmistamine: 1 tl taimepuru valatakse üle umbes 200 ml kuuma veega, lastakse seista 5–10 min. Värsket taime kasutades piisab viieminutisest tõmbamisajast.

Kuidas korjata ja kuivatada

Õitsemise algul lõigata kääridega 15–20 cm pikkused ürdid ja kuivatada 35–40 kraadi juures. Maitseainena peetakse paremaks noori lehti, neid kogutakse enne õitsemist. Võib kuivatada ja panna sügavkülma. Suve jooksul saab kaks saaki, lehti 3–5 saaki.

Köögis sobib iisop maitsetaimena veise-, sea- ja uluki­liha ning ubade juurde. Saab kasutada liha- ja köögiviljapadades koos pune, liivatee jm maitsetaimedega. Aromaatsem on värskena. Karepa Ravimtaimeaias kasutame iisopit maitsetaimena oma nõiasupis, sest sobib ubade ja lihaga. Hiljem sündis iisopist, harilikust punest ja liivateest meie esimene ürdisool liha maitsestamiseks. Veel on kasutatud iisopit likööride maitsestamiseks.

Iisop on väga hea meetaim. Kui panna tühjad tarud iisopi õitsemise ajal aeda, saab tumeda ja omapärase lõhnaga mee. Korjata saab iisopit siis, kui mesilased magavad. Ise jään alati korjamisega hiljaks, sest annan mesimummudele eesõiguse. Iisopikimpe riputati vanasti uste kohale kaitseks pahade vaimude vastu ning ruumidesse õhu puhastamiseks ja haiguste peletamiseks.

Kosmeetikas on iisopit kasutatud tumedate juuste loputamiseks ja maskiks. On väidetud, et iisop aitab juustes halli värvi kaotada. Soodustab juuksekasvu, annab tumedatele juustele ilusa läike. Võib kasutada ka nahaprobleemide korral. Iisopil on haavu ja põletikke raviv toime.

Ohud: suurtes kogustes tarvitatuna võib ärritada neerukude.

Populaarne

Tagasi üles