Aasta küla on Lüübnitsa
Läinud nädala reedest pühapäevani Põlvamaal Räpinas kestnud Eesti külade XIII maapäeval kuulutati hakatuseks välja tänavune aasta küla. Seekord sai tunnustuse osaliseks Setumaal Pihkva järve ääres asuv Lüübnitsa, kus toimuvad sibula- ja kalalaadad on tuntud üle Eesti.
Aasta küla hindamiskomisjoni juhtinud Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles, et kõigi maakondade aasta külad olid erilised, kuid mingil moel puges just Lüübnitsa kokkuhoidev kogukond žüriile kõige rohkem hinge. „Igal pool, aga eriti Lüübitsas on näha, kui tähtis on aktiivsete eestvedajate olemasolu,” sõnas ta.
Eesti külade maapäev kulges sisukate arutelude taktis. Muu hulgas vaeti, kuidas tugevad külad ja tugevad omavalitsused aitavad luua tugevat riiki, kuidas luua maapiirkondades tasuvamaid töökohti ning mida toob maapiirkondadele uus põllumajanduse ja kalanduse arengukava.
Pühapäeval anti maaeluminister Mart Järvikule üle maapäeva manifest, milles toonitatakse taas vajadust maaelu ühtse koordineerimise ja maapiirkonna mõiste täpsustamise järele. Manifestis leiti, et tarvis on kirjeldada, milline on Eesti maaelu mudel, ja määratleda maapiirkonna tüübid. Ikka selleks, et maaelu arendamise meetmed vastaksid erinevate piirkonnatüüpide vajadustele. Manifestis tehti juttu ka külavanemate rollist ja leiti, et külavanema institutsioon peab saama mõjusama väljundi.
Et maapiirkonnas luuakse järjest enam töökohti väljaspool põllumajandussektorit, peavad kohalikud kogukonnad väga oluliseks toetada innovaatiliste mikroettevõtete loomist ja arendamist. Samuti peeti tähtsaks kujundada äärealadel alustavatele ettevõtjatele soodsam maksukeskkond.
Minister Järvik ütles, et leidis manifestist väga palju oma mõtteid ja mitte midagi sellist, millega ta nõus ei ole. Ta lubas anda endast parima, et manifesti teemad valitsuses positiivse lahenduse saaksid. (ME)