Põllumeestel käib aasta kiireim aeg

Põlvamaal tegutseva Säkna Agro juhataja Peeter Paalman alustas viljavõtuga samuti jaagupipäeva paiku.

FOTO: Kristina Traks

Jaagupipäevaks (25. juuli) pidi vanarahva tarkuse järgi heinategu lõppenud olema ja algas viljalõikus. Põllumehed ongi juba alustanud viljakoristust ja lootus on suur – põllul tundub olevat ilus saak ja ehk lubab ilmataat selle sealt ka kenasti ära koristada.

Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Jaak Läänemets ütleb, et talioder on juba koristatud ja järg nüüd talirüpsi käes. „Seni on kõik läinud koristamisega hästi ja meil pole olnud vaja kuivatit käima pannagi,” rõõmustab ta. „Saak paistab olevat üle keskmise ja on põhjust olla optimistlik. Eelmisel aastal saime keskmiselt vaid 40 protsenti loodetud saagist. Väga loodame, et sel aastal saame järje peale.”

Igasuguse ennustamisega jääb Läänemets aga targu ettevaatlikuks. Eluaegse põllumehena teab ta, kui tänamatu töö see on. „Lõpptulemus sõltub ju sellest, kuidas vilja põllult kätte saad. Ennegi on siin räägitud põldudel olevatest hiigelsaakidest, aga kui seda koristatud ei saa, pole kasu miskit,” sõnab ta.

Valgamaal asuva Suitsu talu peremees Urmas Tekkel timmib jaagupipäeval veel kombaini, et nädalavahetusel põllule välja sõita. „Alustame varajase odraga. Vili tundub olevat ilus, meie kandis pole ka äikesehood sellele liiga teinud,” ütleb ta.

Vihmahood lamandasid vilja

Mõni päev hiljem alustab Tekkel sellepärast, et pani vilja ka veidi hiljem maha. „Ma ei läinud kõige esimese soojaga külvama ja taliotra, mida esimesena koristatakse, mul maas polegi. Üldiselt olen praegu töödega kenasti järje peal.”

Põlvamaal tegutseva Säkna Agro juhataja Peeter Paalman alustas viljavõtuga samuti jaagupipäeva paiku. Kahe firma peale on Paalmanil maas veidi üle 800 hektari eri teravilju. Ajakirjanikuga kohtub Paalman kombainikabiinis, sest ega kõige kiiremal tööajal pole aega kontoris intervjuud anda. „Mu tööpäevad on praegu 16–18 tundi pikad ning see aeg kestab umbes kaks kuud,” märgib ta. „Hommikul tegelen 2–3 tundi korralduslike küsimustega, siis 10–12 tundi kombainiroolis ja pärast veel jooksvad tööd toimetada.”

Parasjagu on tal käsil taliodra koristus ja töövahendiks uhiuus New Hollandi kombain. „Mul on olnud mitu uut traktorit ja kombaini, aga uue auto lõhna ma pole veel tundnud,” muigab Paalman. Ta on kombaini peal töötanud 20 aastat ja mäletab ka aega, kui kombainer tuli töölt koju nii, et ainult hambad paistsid. „Kombainil polnud kabiini, töötasidki päev läbi tolmu sees.”

Vili on ilus, kiidab ta. „See on suur põld ja siin on küll veidi talvine külm liiga teinud, kuid üldiselt on aasta olnud viljakasvatuseks hea – oli niiskust, jahedust, aga ka sooja. Siit põllult tuleb saaki umbes 7 tonni hektarilt. Võinuks rohkemgi, aga külm võttis oma. Samas – tänu külmale ei ole siin lamandumisprobleemi. Kõrs on lühem, aga püsti. Teised põllud said aga kevadel võimsa mineku ning neile tegid äike ja tormid liiga. Vili oleks nagu teerulliga maha rullitud,” räägib Paalman. „Lamandumist on meie põldudel siin-seal ja umbes neljandik põlde kannatab selle all. Seda on päris palju.”

Ilmateade = usuküsimus

Paalman ütleb, et suurem osa põllumehe edust sõltub ilmast. Võid olla väga tubli ja teha kõik n-ö määrustepäraselt, kuid ikkagi annab see ehk vaid veerandi kogu tulemusest. Ka vilja hinda pole kuidagi võimalik ennustada ja arvutus tehakse ikkagi kõige konservatiivsema prognoosi järgi. „Saaki on põllul hea hulk ja loodus on selles suhtes olnud tänavu armuline. Eks näis, kuidas selle nüüd kätte saab,” ütleb ta.

Ilmaprognoosi jälgib põllumees muidugi pidevalt ja mitmest kanalist, kuid ega see ei lähe täppi. On tavaline, kui erinevad ennustajad lubavad risti vastupidist ilma ehk otsusta siis ise, keda usud ja kelle lubaduse põhjal plaane teed. Päevaks, mil juttu ajame, on ennustajad lubanud 30 kraadi ja lauspäikest, kuid tegelikult on 19 kraadi ja pilves.

„Ilmaprognoosi vaadates ja sisetunnet kuulates tundub, et laisa mehe sügist ei tule, vaid siin on tegemist üksjagu,” muigab Paalman. Ta peab silmas seda, et koristamise ja külviga võib tulla muret. Näiteks lamandumata vilja koristab ta päevaga 25 hektarit, kuid täislamandunud vilja vaid 10–15 hektarit. „Lamandunud vilja koristamine on nagu rasvapõletamine, heedriga pead maast kraapima, edasi-tagasi kombainiga nõksutama ja kogu aeg kabiinist välja käima, mõnikord kümme korda kümne minuti jooksul.”

Ühelt poolt on tülikas niimoodi eri kohtades põldu harida, kuid teisalt maandab see riske.

Säkna Agro kasvatab ka seemnevilja ja sellel on koristamise õige aeg eriti oluline. Eesmärk on saada kvaliteetne ehk hea idanevusega külviseeme. Paalmani sõnul katsutakse pigem olla nii tublid, et koristada kaks päeva varem, kui et kaks päeva koristusega hiljaks jääda. „Kui seemnevili saab vihma peale, hakkab see kohe peas idanema ja ega teral kahte elu pole – idanevus on siis läinud,” selgitab ta. „Teisalt annab seemnekasvatus veidi suuremaid võimalusi investeerida ja kui seda teha meeskonnatööna, siis on seemnete kevadeks ettevalmistamine ideaalne talvine töö. Eesmärk on ju hoida töötajaid tööl aasta ringi, sest ainult hooajaks ma masinate peale küll head töömeest ei leia.”

Suvi küpsetas vilja korraga valmis

Miks ettevõtte juht ise kombaini roolis istub? „Pole kerge leida kombainerit, kellele kalli tööriista julged usaldada,” vastab ta. „Mulle tundub, et ise suhtun masinasse kuidagi hoolikamalt. Praegu peab kõik töötama kui kellavärk ja remondi jaoks koristusajal küll mahti pole.”

Paalmani ettevõtete põllud ulatuvad Räpina alt kuni Vastse-Kuusteni ehk kõige kaugemate põldude vahemaa on umbes 40 kilomeetrit. „Ega maad ei ole, võtad seda, mida saad. Ühelt poolt on tülikas niimoodi eri kohtades põldu harida, kuid teisalt maandab see riske. Vabalt võib nii olla, et ühes kohas kannatavad põllud tormi käes, aga paarkümmend kilomeetrit eemal on kõik hästi,” ütleb Paalman. „Või näiteks on kaugemal asuval põllul nii hea mullaviljakus, et ei pea liiga tihti käima põldu poputamas. Raps on ilmastiku suhtes kõige tundlikum ja siin ongi mõttekoht – väga mugav on kõik panna ühte kohta kasvama, hea lihtne hooldada, aga risk on suur – kui torm tuleb, oled kõigest ilma.”

Tänavust suve nimetab kogenud põllumees huvitavaks. „Kasvuks olid ideaalsed tingimused. Ilm küpsetas nii, et kõik peamised kultuurid saavad korraga valmis. Seega tuleb targasti otsustada, mille koristamisest me alustame.”

Populaarne

Tagasi üles