Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Jaak Läänemets ütleb, et talioder on juba koristatud ja järg nüüd talirüpsi käes. „Seni on kõik läinud koristamisega hästi ja meil pole olnud vaja kuivatit käima pannagi,” rõõmustab ta. „Saak paistab olevat üle keskmise ja on põhjust olla optimistlik. Eelmisel aastal saime keskmiselt vaid 40 protsenti loodetud saagist. Väga loodame, et sel aastal saame järje peale.”
Igasuguse ennustamisega jääb Läänemets aga targu ettevaatlikuks. Eluaegse põllumehena teab ta, kui tänamatu töö see on. „Lõpptulemus sõltub ju sellest, kuidas vilja põllult kätte saad. Ennegi on siin räägitud põldudel olevatest hiigelsaakidest, aga kui seda koristatud ei saa, pole kasu miskit,” sõnab ta.
Valgamaal asuva Suitsu talu peremees Urmas Tekkel timmib jaagupipäeval veel kombaini, et nädalavahetusel põllule välja sõita. „Alustame varajase odraga. Vili tundub olevat ilus, meie kandis pole ka äikesehood sellele liiga teinud,” ütleb ta.
Vihmahood lamandasid vilja
Mõni päev hiljem alustab Tekkel sellepärast, et pani vilja ka veidi hiljem maha. „Ma ei läinud kõige esimese soojaga külvama ja taliotra, mida esimesena koristatakse, mul maas polegi. Üldiselt olen praegu töödega kenasti järje peal.”
Põlvamaal tegutseva Säkna Agro juhataja Peeter Paalman alustas viljavõtuga samuti jaagupipäeva paiku. Kahe firma peale on Paalmanil maas veidi üle 800 hektari eri teravilju. Ajakirjanikuga kohtub Paalman kombainikabiinis, sest ega kõige kiiremal tööajal pole aega kontoris intervjuud anda. „Mu tööpäevad on praegu 16–18 tundi pikad ning see aeg kestab umbes kaks kuud,” märgib ta. „Hommikul tegelen 2–3 tundi korralduslike küsimustega, siis 10–12 tundi kombainiroolis ja pärast veel jooksvad tööd toimetada.”