Viljaväljadelt tuleb saak kõigepealt salve saada

Järvamaa põllumehed on üksmeelsed, et tänavused viljaväljad voogavad kaunilt.

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Järvamaa põllumehed on üksmeelsed, et tänavused viljaväljad voogavad kaunilt, mõnel puhkab silm kohe eriliselt, kuid saagikusest ja tulust saab siiski rääkida alles salve kogutud vilja pealt.

Järvamaal Türi vallas Takkasaare talus piima tootev Arvo Kuutok tõdeb, et talve elasid viljapõllud ilusti üle ja seni on ka suvine ilm olnud tõesti selline, nagu üks põllumees ihkab. Parajalt päikest ja vihma, mis laseb sirguda viljal ja kasvada rohul silo tarbeks. „Ühesõnaga, oleme tänavu tõesti olnud ilmataadi poolt hästi hoitud,” lausub ta.

Samas taliodra saak, mille võtmise lõpetas Kuutok nädalapäevad tagasi, ei andnud põhjust rõõmuhõiseteks. „Põld polnud kõige parem, oli veidi happeline ja nii oli vilja kasv ebaühtlane, aga seitse tonni hektarilt tuli ikka ära. Oleks ju võinud olla tonn-paar hektarilt rohkem, aga esimest korda proovisin taliotra ja nii võib saadud saagiga ka rahule jääda,” kõneleb ta.

Viljavõtmise algus palju ei näita

Kas järgmisena võetakse kaera või rukist, seda näitab vilja valmimine, aga nii nagu peaaegu igal aastal, alustatakse kindlasti augusti algul. Seni teeb Kuutok silo.

Seda, kas viljavõtt algas tänavu eelmisest aastast varem, peab vaatama põlluraamatust. Seal on küll täpselt kuupäev kirjas, aga see teadmine ei anna põllumehele midagi. Samuti ei saa põllumees rõõmustada põllult paistva hea saagi üle, sest laskmata karu nahka müüa ei saa.

Nii soovib Kuutok, et jätkuks sama vaheldusrikas ilm nagu siiani, vähemalt tema kodukandi piirkonnas. Küll siis saab vilja salve ja silogi tehtud.

Sargvere Põllumajandusühistu juht Toomas Uusmaa vastab telefonile vilisesilo tegemise põllult. „Panen segamini külvatud kaera ja hernest tervikkoristusena siloauku. Teraviljaga läheb mul kindlasti nädalapäevad veel,” teatab ta. „Tera tahab veel päikeselises ilmas valmida, aga potentsiaali paistab põldudelt heaks saagiks küll. Kui nüüd teise ikka salve saab.”

Uusmaa teab, et tavaliselt on just augustis viljavõtmise aegu tulnud mitu vilja lamandavat suurvihma. Selliseid põlde nägi ta paar nädalat tagasi juba Viljandi lähedal. „Praegused rahed ja vihmahood on meid hoidnud, kuid ei maksa siin hõisata midagi,” sõnab ta.

Kui ostjatel on vilja vaja, küll siis hinnad ka taha tulevad ja saab lepinguid sõlmida.

Väätsa Agro juht Margus Muld alustas teraviljavõtuga 21. juulist, mil ettevõtte kaks kombaini sõitis ühele varem valmivale taliodra põllule. Hektarilt kogunes saagiks 6,6 tonni ja Muld on sellega rahul. „Võiks ju rohkem olla, aga võiks ka vähem olla, sest talioder on kapriisne teravili, ebasobiva talvega läheb üldse välja, meil sedagi juhtunud,” selgitab ta.

Kas tänavu oli põllule minek mõni päev varasem või hilisem, sellel pole tema kui juhi jaoks suurt tähtsust. Ilm on teravilja kasvu soosinud, on olnud nii vihma kui ka sooja, kuid ulmesaagikust ta siiski ei oota. Ka taliodra koristus näitas, et saak jääb normaalse piiridesse. „Ootan vaid korralikku saaki. Ei näe, et oleks tohutult rekordeid purunemas, kuid täpselt selgub kõik siis, kui teravili koristatud ja saak salves,” lausub ta. Faktidele tugineda eelistav Muld rõõmustab praegu hoopis kuivatuskulu kokkuhoiu üle. „Põllult tulnud teravilja niiskus kõikus 15 protsendi ümber, kuivatame 12–13 protsendi peale ja siit tuli korralikku kokkuhoidu,” on ta rahul.

Põldudelt paistva saagi pealt tundub Arvo Kuutokile, et eriti uhkesti voogab temal tänavu talinisu. „Silm lausa puhkab talinisu põllul. Nii ühtlane ja puhas pole see mul enne olnudki,” rõõmustab ta. Kenad on ka suvirapsi- ja hernepõllud.

Toomas Uusmaa nendib, et temalgi on eriti võimas talinisu ja alla ei jää kaerapõlludki. „Ka oder näitab, et saaki on tulemas, samuti oapõllud,” lisab ta. Uba läheb Uusmaal praegust hinda vaadates oma loomadele söödaks, sest selle kuivatamine on raske ja seda pole mõtet müüa. „Parem muljun tera ja panen siloauku, talvel hea proteiinisööt loomadele ja jäävad kallid proteiinikoogid ostmata. Kui hind tõuseb, võin müüa ka,” räägib ta. „Pean mõistlikuks majandamiseks pidevalt kalkuleerima tulusid-kulusid. Kuid kõigepealt tuleb arvestada ilmataadiga, kellest ei saa sammu ette astuda. Seni on saak veel vaid põllul.”

Müügihind veel lukku löömata

Margus Muld kiidab talirapsi kui hea müügikultuuri kena väljanägemist. Nemad loodavad ligi sada hektarit vähem maha külvatud rapsi saagikuse peale. „Piimakarja suurenemise tõttu tuli teha valik maisisilo kasuks,” selgitab Muld, „kuid eeldatavasti müüme tänavugi ainult rapsiseemet ja teravilja jätame endale, sest Väätsal valmib 1000pealine lüpsilehmalaut.”

Nii jälgib ta müügihindasid börsil vaid pinnapealselt ja hindu lukku lööma ei kiirusta.

Väätsa Agrol on koristada saaki 1150 hektarilt, sealhulgas raps.

Arvo Kuutok loodab, et tänavu jagub vilja müügiks märgatavalt rohkem. Lepinguid ta ette sõlminud pole ja seni, kuni saak veel põllul on, hoiab end börsil toimuvaga kursis vaid telefoni tulevate sõnumite kaudu. Kuutokil on teravilja all üle 530 hektari, lisaks veidi hernest ja rapsi, kokku on koristada üle 600 hektari. Koristatakse koos kahe pojaga.

„Tänavu paistab põldudelt tulema üks viimaste aastate tugevamaid müüke,” arutleb Toomas Uusmaa. Temagi pole lepinguid ette sõlminud ega kavatse ka. „Eelmine aasta sain esimese kogemuse ja kahjuks halva. Kui ostjatel on vilja vaja, küll siis hinnad ka taha tulevad ja saab lepinguid sõlmida. Mul müügiga kiiret pole, sest saan vilja hoiustamisega hakkama,” kõneleb ta. Nii keskendub Uusmaa saagi põllult kättesaamisele.

Uusmaa kasvatab teravilja 800 hektaril, lisaks uba 50 ja rapsi 150 hektaril.

Populaarne

Tagasi üles