Niiske suvi on tigudele igati meeltmööda ja nii mõnigi köögivilja- ja ilupeenar on juba auklike lehtedega taimi täis. Isegi kõrge päevalille otsa suudavad teod lehti närima roomata.
Nippe tigude peletamiseks
Hiljutised uudised toetasid meie aiapidajate nurinat tigude rohkuse üle, nimelt on Eestis kümme korda rohkem tigusid kui Euroopa parasvöötme metsades keskmiselt.
Kuna poeletil müüdavad teomürgid ohustavad ka teisi loomi, otsisime kokku nõuanded, kuidas tigusid ilma mürgita oma peenardest eemale hoida.
Tigu tahab roomamiseks siledat pinda, seega võiks eriti ohustatud taimede ümbrusesse puistata midagi teravat, näiteks männi- ja kuuseokkaid või purustatud munakoori. Ka jäme liiv ja kruus aitavad, samuti tuha puistamine.
Ammu on teada, et erilise magnetina mõjub tigudele õlu. Nii võiks klaasi või kaussi pisut õlut valada, selle osaliselt maasse kaevata, et teod ahvatleva lõhna kutsel anumasse sisse pääseksid. Siis saate hiljem „teosupi” peenrast eemale toimetada.
Arbuusikoored pidavat neid samuti ligi meelitama. Seega kui sööte arbuusi, jätke üks koorepoolik kausina kuskile peenrasse, et teod sisse saaksid ja siis on hea neid koorega sealt ära viia. Samamoodi peaksid tigudele meeldima meloni-, banaani-, greibi- ja apelsinikoored. Ka kõikvõimalikud käärima läinud taimsed toidujäägid võivad käiku minna – jätke need kuhugi lauajupi või rabarberilehe alla ja hommikul saate sealt teod kokku korjata.
Varasematel aastatel soovitati õhtuhämaruses aias ringkäik teha, korjata teod ämbrisse ja valada neile peale keev vesi või puistata üle soolaga. Tänapäeval selliseid soovitusi pigem ei järgita, pealegi pole ju säärase soolase seguga hiljem midagi peale hakata. Samamoodi eitavalt võiks suhtuda soovitusse õhtul muruniidukile hääled sisse lüüa ja tigude käigurajad murul niiduki kõige madalamal töökõrgusel üle lasta.
Pigem võiks luua tigude looduslikele vaenlastele aias sobilikud tingimused. Teatavasti meeldivad teod ja nälkjad siilidele ja konnadele.