Põnevad sademed

Vihmapiisad männiokastel. FOTO: Elmo Riig/sakala

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Käes on aasta sajuseim aeg, sest tavaliselt sajab kõige rohkem juulis (pikaajaline keskmine 72 mm) ja augustis (83 mm). Sajupäevi (kui sajab üle 1 mm) võib keskmiselt rohkem olla siiski sügiskuudel või talve hakul. Seetõttu tasub sademeid lähemalt tutvustada.

Atmosfäärinähted jaotatakse viide rühma: hüdrometeorid (vesi õhus), litometeorid (tahked osakesed), fotometeorid (optilised nähted), elektrometeorid (elektrilised nähted) ja klassifitseerimata nähted, mida nimetan anemometeorideks, sest need on tuulega seotud (tornaadod, tolmukeerised jms). Sademed kuuluvad hüdrometeoride alla – niisiis sademed on atmosfäärist aluspinnale langev vedel või tahke vesi ja selle kohta on tehtud isegi keeleanalüüs.

Terminit lahti arutades selgub, et sademed on küllaltki probleemne mõiste: „Eesti entsüklopeedia” kohaselt on sademed atmosfäärist aluspinnale langev vedel või tahke vesi. Samas nimetatakse sageli ka maapinnal kujunevaid kondensatsiooninähtusi (kaste, hall jt) sademeteks, seda vähemalt Vene koolkonna käsitluses. Mõistlik ja ehk ka vajalik on eristada neid kahte: näiteks maapinnal kujunevate sademete täpsustamiseks terminit hüdrometeoorid (pinnakihtidele moodustunud sademed), mida võiks siis pidada sademete alammõisteks.

Sademeid on olemas vähemalt 16 liiki. Tekkekoha järgi jagunevad need kaheks: pilvedes tekkivad, langedes sealt aluspinnani, ja õhuniiskusest otse maapinnale ja esemetele tekkivad.

Pilvedes tekivad ja neist langevad vihm, uduvihm, märg lumi, lumi, lumeterad ehk udulumi, rahe, lumekruubid, teralumi, jäävihm, jäätuv vihm, jäätuv uduvihm, kuid vahel nimetatakse loetelus ka udu, kui see laskub pilvedest aluspinnani. Õhuniiskusest tekib maapinnale ja esemetele kaste, hall ja härmatis. Jääkristalle (teemanttolm) ja udu, mis on jääkristallide või veetilkade kogum õhus, võib vaadelda kui esimest ja teist tüüpi sademete üleminekuvormi. Nimetatud sademeliigid võivad omavahel kombineeruda, eriti sageli juhtub seda märja lume ja vihma, rahe ja vihma või lume ja teralumega.

Sademed jaotatakse langemise iseloomu järgi laus- ja hoogsademeteks. Hoogsademed on tavaliselt hootise iseloomuga (võivad alata ja lõppeda järsku, intensiivsus on muutlik) ja need on seotud konvektsioonipilvedega (rünk- ja eriti rünksajupilvedega). Hoogsademed on hoogvihm, rahe, külmal ajal hooglumi, lumekruubid, jääkruubid, hooglörts. Seevastu laussademete tugevus muutub ühtlaselt ja aeglaselt, sageli kestab selline sadu kaua. Enamasti on laussademed nõrgad või mõõdukad (kõrgkiht- ja kihtsajupilvede puhul), harva tugevad (ülipaksude kihtsajupilvede või ulatusliku rünksajupilvede kogumi puhul, viimasel juhul peaks sadu vähemalt 4 tundi kestma, sest muidu märgitakse vaatlustes hoogsajuks). Laussademete hulka kuulub lausvihm, lauslumi, lauslörts, jäävihm, jäätuv vihm (kihtsajupilvedest), uduvihm, lumeterad ehk udulumi (kihtpilvedest) ja nn seenevihm (peen lausvihm, rahvasuus).

Sademetega on praegusel hetkel nirusti, sest üksteise järel tekkivad kõrgrõhkkonnad hoiavad ilma valdavalt kuiva. Intensiivne palavus esialgu püsib, kuid see võib muutuda, nii et kuu lõppeb vähem kui 25kraadise õhutemperatuuriga. Siiski suurt jahedust või sajuperioodi ei paista.

Populaarne

Tagasi üles