Silopäeval valmis mõne tunniga 100 tonni silo

Baltic Agro Machinery OÜ korraldatud silopäevale Järvamaal Metstaguse Agro põllul kogunes poolsada inimest, lisaks kohalikele põllumeestele sõideti kohale ka Pärnu- ja Saaremaalt. Foto: Erakogu

Silopäeval Järvamaal nägi tehnikat, mille hind on põllumehele küll ulmeline, kuid masinate tehtud töö võimsus ja võimalused avaldasid muljet. Baltic Agro Machinery OÜ korraldatud silopäeval Metstaguse Agro põllul oli väljas kogu siloteoks tarvilik masinapark: traktorid, haagiskogur, laadurid, ruloonpress ja kiletaja.

Nende ümber sagisid uudistajad. Metstaguse Agro juht Teet Kallakmaa märkis, et enamiku silotehnikaga on ta kursis ja rullsilotehnika väga ei huvita ka, sest selle peale nemad nagunii mõtlema ei hakka. Rullsilo olevat nišitoode, mida Eestiski jääb aina vähemaks. Suurtootjatele rullsilo hästi ei sobi, sest tootlikkus on kahtlane ning talvel külmunud rullide ja kilega mässamine pole Kallakmaa unistus. „Kui teha suts silo ühel ja suts teisel põllul, siis see sobib hästi. Meie teeme palju silo hekseldiga ja auku,” lausus ta.

Tehnika eelised toob välja inimene

Kallakmaa jälgis silotehnika päeval huviga liikurhekseldit. See üle 300 000 euro maksev masin jättis talle hea mulje. Hekseldi tööd vaadati koos ettevõtte kaheksamehelise silobrigaadiga ja võrreldi enda omaga. „Vägev muidugi, avaldas muljet, kuid ostma ei kiirusta. Silotehnikaga me veel nii ei kõrbe, kuigi tehnika on silotegemisel väga tähtis,” nentis ta. Pole ka ime, kui ettevõttel on edukalt töös 1997. aastal ostetud John Deere’i traktor, mida silopäeval näidati kui rariteeti.

Silotegemisel peab kõik olema kvaliteetne alates niitmisest. Tuleb jälgida, et vaalutaja ei tooks rohumassi mulda sisse, hekseldi terad teeksid ilusa lühikese massi, tallaja teeks tööd korralikult ja siloauk oleks eeskujulikult kaetud. Kõige jaoks on oma tehnika, kuid kõige tähtsam on siiski inimene. „Alles siis saab loota kvaliteetset silo, kui hea tehnikaga töötav inimene teeb kõike korralikult ja masinad on hästi hooldatud,” kinnitas pikaaegse kogemusega ja agronoomi teadmistega Kallakmaa.

Silotehnika hinnad on üsna krõbedad, et mitte öelda lausa kosmilised. „Mõttekoht, kas majanduslikult üldse tasub osta, kui tehnik töötab kolmel tööpäeval kolm-neli korda hooaja jooksul. Kokku poole kuu jagu tööpäevi. Kõige kallim tehnika on seisev tehnika,” arutles ta. Nii tuleb põllumehel kas osta turult kasutatud tehnikat või aina rohkem mõelda teenuse osutamisele. Kallakmaa silobrigaad töötas tänavu esimest korda teenuse osutamise korras Harjumaal. „Ainult nii on kallist tehnikat mõttekas osta, kui 70–80 protsenti selle ressursist ära saab kasutada,” teab ta.

Kallakmaa teab sedagi, et USAs käib kogu silotegemine teenusena, kuid Eestis selline tegevus veel ei toimi. Oleme selleks liiga väike riik, kus kliimavööde nõuab kõigilt ühel ajal silotegemist. Kaasa aitab ka eestlase natuur. „Meie teeme ühistööd hästi veel jutus, praktikas läheb see meil siiani lörri. Kuid eks peame aina rohkem selle poole liikuma,” tõdes Kallakmaa.

Demopäeval veedetud tööpäeva pidas Kallakmaa kordaläinuks. Lisaks sellele, et sai näha ja kogeda, veeti kogutud rohumassi koormad nende siloauku. Nii sai mõne tunniga tehtud 100 tonni silo, mis on mehe sõnul viiendik nende tavalisest siloteopäeva kogusest. Lisaks valmisid helesinisest kilest silorullid, mis said ka vuntsid ette ning sobivad kenasti seisma nende roosa traktori kõrvale. Hiljem lähevad needki söödaks.

Kallakmaa rõõmustas, et silotehnika pakkus huvi mitmele piirkonna suurtootjale ning piimatootjatele Pärnu- ja Saaremaalt.

Purustaja tagab silo kvaliteedi

Järvamaa piimatootja, Paistevälja OÜ juhatuse liige Meelis Mändla kinnitas, et sellistel näidisüritustel tuleb osaleda, eriti kui nii ligidal tehakse. „Võimas tehnika oli välja toodud,” tunnustas ta.

Mändla kasutab siiani silotegemisel kogurkärusid. Nii on temal silo teha mugavam ja võimalusedki paindlikumad ning nende karja suuruse juures sellest täitsa piisab. Samas tõdes ta, et purustajaga on silo tegemine muidugi kindlam. „Purustajaga on heksli pikkus ühtlasem ja kvaliteet parem,” teatas uut silotehnikat koos pojast agronoomiga vaatama tulnud Mändla. Ta nentis, et maisisilo osakaalu suurenedes tuleb ka neil varem või hiljem mõelda purustaja ostmisele. „Siiani teeme maisilo naabrilt teenust saades, aga kui tulevikus kavatseme endale tehnika osta, on hea võimalustega kursis olla.”

Kommentaar

Marek Peensalu
Baltic Agro kombainide tootejuht


Demopäeva korraldasime Metstaguse Agros tänu meie heale pikaajalisele koostööle ja põllu sobivale asukohale. Uudistajaid oli põllul umbes 50. Huvi tunti masinate tootlikkuse, kasutusmugavuse ja kütusesäästlikkuse vastu.
Rääkida masinast, mis otse põllul tööd teeb, on märksa efektsem ja lihtsam kui müügisaalis või messil, kus masinat ei saa isegi käima panna.
Põllul tegid tööd John Deere’i hekseldid 8200 ja 8600. Tänu sellele, et põllul oli kaks masinat, saime need n-ö joonele panna, et võrrelda masinate jõudlusklassi ja tootlikkust.
Piimatootjale on tähtis heksli kvaliteet, see mõjutab otseselt piimatoodangut. John Deere 8600 mudelile oli paigaldatud niiskuseandur HarvestLab, mis reguleerib hekslipikkust automaatselt saagi kuivainesisalduse järgi, et silo saaks ühtlase kvaliteediga. Samuti aitab HarvestLab täpselt pihustada silokindlustuslisandit, mis parandab rohu fermentatsiooni, tagades toitainete säilimise.
Suurt huvi tunti ka John Deere’i kombipressi C441R vastu, mis ühendab endas pressi ja kiletaja. Masin teeb ühe töökäiguga kaks ülesannet: pressib palli ja kiletab selle. Sedasi hoitakse kokku kütust, tööjõudu ja -aega.
Veel nägi põllul töötamas Saksa tootja Bergmanni keskmise suurusega kogurkäru Carex 430, mis tänu suurele laadimisrootorile täidab haagise kiiresti, efektiivselt ja kadudeta.
Kõik, kel oli huvi masinatega sõita, said seda roolis või operaatori kõrvalistmel teha. Ainult nii saab aimu tehnika tegelikust tööst, kasutusmugavusest ja masina jõudlusest.
Silotehnika hinnad algavad 75 000 eurost ja küündivad kuni 220 000 euroni.