Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Külm suvi on mesilaste tööd seganud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mesiveski OÜ omanik Siim Õunap koos tütrega ühe oma mesitaru juures.
Mesiveski OÜ omanik Siim Õunap koos tütrega ühe oma mesitaru juures. Foto: Kristina Traks

Puhkajate suur suvi alles kestab, kuid mesilinnukestel on praeguseks töö juba suuremalt jaolt tehtud ja järelejäänud suvepäevade jooksul ei pruugi meesaak enam märkimisväärselt muutuda. Tänavust meeaastat hindavad mesinikud viletsapoolseks kuni keskmiseks. Liiga külm suvi on selle põhjus.

Põlvamaal Moostes tegutseva Mesiveski OÜ omanik Siim Õunap ütleb, et Lõuna-Eestis oli meesaak keskmine – rekordeid ei löönud, aga midagi väga kurta ka pole. „Mai ja juuni olid väga head, just enne jaanipäeva oli suur korjeaeg, kui vaarikas ja naat õitsesid ja saaki tuli rikkalikult. Seevastu juuli oli täielik null – taimed küll õitsevad, kuid kui öösel on temperatuur alla 10 kraadi, siis taimed ei erita nektarit,” räägib ta. „Üldiselt peetakse Eestis mesinduses peakorjeaja lõpuks 15. juulit. Tänavu on korjeaeg veidi pikem, kuid ma ei näe, et siit suurt saaki enam tulemas oleks.”

Õunap räägib, et meesaak võib piirkonniti märgatavalt erineda, sest Põhja-Eestis algab kevad kümme päeva kuni kaks nädalat hiljem ja selle võrra said ka mesilased hiljem tööle hakata. Samas on meesaagi hinnang subjektiivne, näiteks sõltub sellest, millist saaki on mesinik saanud eelmistel aastatel ja kui suured on ootused.

Harjumaal Kiili vallas tegutsev mesinik Helle Tiismus ütleb samuti, et tänavune saak pole eelmisega üldse võrreldav. „Kevadel tuli mett küll ja praegu ikka loodan, et ilmad lähevad ilusamaks ja tuleb veel midagi. Iseenesest õitsvaid taimi on küll,” sõnab Tiismus. „Tänavune aasta on väga eriline selle poolest, et sülemleti palju ja juuni keskelt alates pole tarudesse mett eriti lisandunud. Samas lõplik tõde meesaagi kohta selgub septembris, kui kõik on ära vurritatud.”

Põhja-Pärnumaal mesilasi ja Meemagasini-nimelist meetalublogi pidav Krista Kivisalu räägib, et võttis tänavu esimese mee juba juuni alguses, mis on vara. „Saaki oli selleks ajaks juba palju ja mesi magasinides kenasti kaanetatud. Samas pärast jaanipäeva olid ilmad külmad, vihma sadas, mesilinnukesed istusid tarudes ja sõid mett. Eelmise aasta saak oli väga hea, aga sel aastal suurt saaki ei paista,” sõnab Kivisalu, kes võttis mesilased alles paar aastat tagasi ja hoolitseb praegu 15 pere eest. „Looduslik peakorjeaeg on lõppenud, aga minu lootused on veel keerispea peal. See on väga hea meetaim ja olen seda oma põldudele külvanud. Kui nüüd paar nädalat ilma peaks, saaksid mesilased keerispeadelt veel kena saagi.”

50 kilo perelt

Mesilaspere meesaak oleneb palju suvest ja veel mitmest asjast. Statistikaameti andmeil toodab keskmine mesilaspere 27 kg mett, see on koos hobimesinikega. „Kutseliste mesinike keskmine on 37 kg pere kohta, kuid arvan, et alla 50 kg pere kohta majandustegevust puhtalt mesilastega välja ei vea. Samas, kui kõik õnnestub, võib pere ka 100 kg mett tuua, eriti Kesk-Eesti piirkonnas. Ent on palju riskitegureid, mis selle võivad alla viia: mesilased võivad sülemleda, emad võivad hukka saada, ise võid teha rumalaid otsuseid, haigused võivad peredesse tulla, karu võib kurja teha – iga asi viib keskmist veidi alla. Nii võibki juhtuda, et üks pere toob väga palju, aga teine vaid 10 kg mett. Ega ma praegu veel ei tea, kas meil tuleb sel aastal keskmiselt 50 kg pere kohta, sest meevurritamine alles käib,” kõneleb Õunap, kes on 300 mesilasperega Põlvamaa kõige suurem mesinik. Ta alustas mesindusega hobi korras 2010. aastal, kuid tõsisema hoo sai asi sisse 2013. aastal, kui Õunap Olustverre mesindust õppima läks. Edasi järgnes paar aastat tööd Eesti suurimas mesindusfirmas ning paralleelselt oma ettevõtte loomine ja kasvatamine. Nüüd on Mesiveski pidamine juba põhitöö ja igal aastal võtab Õunap ettevõttesse appi ka praktikante.

Naadi- ja vaarikamesi

Küllap pole inimest, kes õitsva ja sumiseva pärna all poleks mõelnud: oh kus siit alles tuleb mett! Reaalsus on aga mesiniku sõnul hoopis muu. „Puhast pärnaõiemett meil Eestis ei saa, pärn annab marginaalse osa meest. Tänavu oli pärnade õitsemise ajal nii kehv korjeilm, et sealt ei tulnud eriti midagi,” märgib Õunap. „Meie kandi põhilised meetaimed on hoopis umbrohud, nagu naat, võilill, piimanõges, harakputk, igasugused ohakad, põdrakanep. Lisaks muidugi paju ja metsvaarikas.”

Konkurentsi meeturul hindab Õunap väga tihedaks – mesinikke jätkub. „Eelmisel aastal oli väga hea mee-aasta ja see muutis turul hinda. Üldiselt on aga nii, et müügiga peab vaeva nägema ja leidma oma niši. Suuremad tootjad on kaubanduskettide varustajad, mõned käivad laatadel, mõned müüvad otse eraklientidele jne.”

Meehinnast rääkides sõnab Helle Tiismus, et see on sama, mis eelmisel aastal või veidi kallim. „Paljud küsivad, millal meehind alla läheb, aga nad ei hooma, kui raske on mesiniku töö.

Mee hind ei liigu nii nagu maasikal või kartulil, et alguses on krõbe ja hiljem läheb muudkui odavamaks. Seega kui on plaan mett osta, tuleb ost ära teha, sest pärastpoole võib see lihtsalt otsas olla.”

Vaja on kannatlikkust, rutiinitaluvust ja terve suvi on sul kinni.

Kerge või raske?

„Mesinduse kohta arvatakse, et mesilased muudkui töötavad ja raha tuleb kergesti. Kõik, kes nii arvavad, võivad tulla minu juurde praktikale!” muigab Õunap. „Tegelikult on see töö füüsiliselt päris raske. Jah, mingi hulga tarusid majandad kergemalt ära, kuid elukutselise mesinikuna peab olema peresid palju ja siis läheb asi raskeks. Selg peab vastu pidama, sest tõstmist on väga palju. Tuleb teha ühte ja sama liigutust palju kordi ja ülekoormus on kerge tekkima.”

Mesindus on kogu maailmas pigem vanemate inimeste ala ja nii on see ka Eestis. Kuigi viimasel ajal on nooremadki hakanud mesilaste pidamise vastu huvi tundma. „Tüüpiliselt 30+ on vanus, kui sellega tegelema hakatakse. Vaja on kannatlikkust, rutiinitaluvust ja terve suvi on sul kinni. Putukahirmu ei tohi olla ja pead suutma taluda nõelamist. Nõelata saada pole tore, sest isegi kui allergiat pole, siis valusaks jääb nõelamiskoht ikkagi ja keha peab mürgi läbi töötama,” räägib Õunap. „Seega kerget pole selle ameti juures eriti midagi!”

Eluaeg ajakirjanikuna tegutsenud Krista Kivisalu sõnab, et mesilastega toimetamine on väga rahustav ja mõnus. „Minu tutvusringkonnas on palju neid, kes on võtnud endale mesilased. Väikese perede arvu juures nagu meil on mee müük hea kõrvalsissetulek ja mesilastega tegelemine mõnus vaheldus istuvale tööle,” märgib ta.

Tagasi üles