Naadi- ja vaarikamesi
Küllap pole inimest, kes õitsva ja sumiseva pärna all poleks mõelnud: oh kus siit alles tuleb mett! Reaalsus on aga mesiniku sõnul hoopis muu. „Puhast pärnaõiemett meil Eestis ei saa, pärn annab marginaalse osa meest. Tänavu oli pärnade õitsemise ajal nii kehv korjeilm, et sealt ei tulnud eriti midagi,” märgib Õunap. „Meie kandi põhilised meetaimed on hoopis umbrohud, nagu naat, võilill, piimanõges, harakputk, igasugused ohakad, põdrakanep. Lisaks muidugi paju ja metsvaarikas.”
Konkurentsi meeturul hindab Õunap väga tihedaks – mesinikke jätkub. „Eelmisel aastal oli väga hea mee-aasta ja see muutis turul hinda. Üldiselt on aga nii, et müügiga peab vaeva nägema ja leidma oma niši. Suuremad tootjad on kaubanduskettide varustajad, mõned käivad laatadel, mõned müüvad otse eraklientidele jne.”
Meehinnast rääkides sõnab Helle Tiismus, et see on sama, mis eelmisel aastal või veidi kallim. „Paljud küsivad, millal meehind alla läheb, aga nad ei hooma, kui raske on mesiniku töö.
Mee hind ei liigu nii nagu maasikal või kartulil, et alguses on krõbe ja hiljem läheb muudkui odavamaks. Seega kui on plaan mett osta, tuleb ost ära teha, sest pärastpoole võib see lihtsalt otsas olla.”
Vaja on kannatlikkust, rutiinitaluvust ja terve suvi on sul kinni.
Kerge või raske?
„Mesinduse kohta arvatakse, et mesilased muudkui töötavad ja raha tuleb kergesti. Kõik, kes nii arvavad, võivad tulla minu juurde praktikale!” muigab Õunap. „Tegelikult on see töö füüsiliselt päris raske. Jah, mingi hulga tarusid majandad kergemalt ära, kuid elukutselise mesinikuna peab olema peresid palju ja siis läheb asi raskeks. Selg peab vastu pidama, sest tõstmist on väga palju. Tuleb teha ühte ja sama liigutust palju kordi ja ülekoormus on kerge tekkima.”