Pooleks lõigatud BMW, kuulus Pobeda ja nostalgialaks
/nginx/o/2017/06/19/6799701t1h576b.jpg)
25. juuli 2019, 02:16
Kui tavaliselt lõigatakse avamise puhul lint läbi, siis maanteemuuseumis tehti teisiti: teerull sõitis üle lindi ja nõnda kuulutatigi väljapanek avatuks.
Eelmisel laupäeval avati Põlvamaal Varbuse külas maanteemuuseumi uuenenud masinahallis elamuslik püsiekspositsioon „Masinate valitsemine”. Osaliselt vana halli konstruktsioonidele ehitatud näitusehoone jaotub ruumiliselt ja mõtteliselt kolmeks alaekspositsiooniks. Keskmises köetavas osas võtab koha sisse interaktiivne liikluskasvatuse ekspositsioon, halli äärmistes osades näeb tee-ehitustehnikat ja sõiduautosid.
1500ruutmeetrisel näitusepinnal on avatud lood sellest, kuidas on saja aasta jooksul autod inimese elu mõjutanud, kuidas on muutunud kiirused ja mõisted kaugustest ning teekonna pikkusest. Vanimad välja pandud sõidukid pärinevad 1920. aastatest.
Teiste uunikumide kõrval on vaatamiseks väljas Gustav Ernesaksa Pobeda. Kuulus helilooja ja koorijuht soetas auto 1957. aastal. Kolm aastat hiljem ostis Ernesaks Volga ja müüs Pobeda peretuttavale Otepääl. Uut peremeest teenis auto ligi pool sajandit. 2012. aastast kuulub Ernesaksa Pobeda maanteemuuseumi sõiduautode kollektsiooni.
Pooleks lõigatud auto
Väljapanekul on teiste vanade autode seas näha Citroën 7CV Traction Avant aastast 1934. Tegu on viiekohalise autoga, mille tippkiirus on 115 km/h.
Samas on vaatamiseks Ford Sierra. „See ütleb praegu keskealisele inimesele väga palju. Need olid ühed esimesed autod, mida Saksamaalt toodi,” ütles maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.
Näeb ka Volgat. „See kajastab ühest küljest nomenklatuuri ja teisest küljest autoostulubade lugu omal ajal. Meil on Volgasse lavastatud pulm, autos on ka pruudi kingakesed ja ridikül sellest ajastust,” märkis Valner.
Kõnekas on nõukogudeaegne garaažikultuuri väljapanek. „Üks Žiguli ongi pandud garaaži, mille ümber ja sees on 1970. aastate garaažisisustus,” tutvustas juhataja.
Üks Žiguli ongi pandud garaaži, mille ümber ja sees on 1970. aastate garaažisisustus.
Sisse saab kiigata ise ehitatud haagissuvilasse, mis on ülimalt funktsionaalne ja sisukas. Selles on kraanikausiga pesemisnurk, köök gaasipliidi, külmiku ja valamuga, lisaks kaks magamisaset, mida saab muuta laudadeks, ning arvukad sisse ehitatud panipaigad ja kapid. Autosuvilaga tehti väljasõite 2005. aastani.
Liikluskasvatuse keskuse poole peal saab näha pikkupidi pooleks lõigatud BMWd. Seega on täpselt näha, mis auto sees on. Üks pooleks lõigatud auto on veel – selle juures saab näha, kui turvaliseks on autod ehitatud.
Valneri sõnul pööratakse näitusel eraldi tähelepanu Eesti tee-ehituse ja eriti tee-ehitusmasinate loole. „On ju meie muuseumis Ida-Euroopa suurim tee-ehitusmasinate kogu,” lisas ta. Kokku 105 tonni tehnikat näitab, kuidas masinad ja insenerid teid loonud ja valitsenud on. Näiteks on näha meeletult suur rasket tüüpi liikurhöövel.
Kiiresti arenev muuseum
Kadri Valneri sõnul on maanteemuuseum üks kiiremini arenevaid muuseumeid Eestis, olles laienenud kaheksale hektarile.
„Aasta ringi töötab meil 14 inimest, suvel lisandub 26. Lisaks kohvikutöötajad maist septembri lõpuni ja nüüd loodame, et kohvik on veelgi pikemalt avatud. Nii et oleme päris tummine tööandja piirkonnas,” rääkis Kadri Valner.
Ta lisas, et selle aasta külastajate arvuks prognoosib maanteemuuseum ligikaudu 40 000 inimest. „See on väga suur arv. Tartus on ERM-il ja AHHAA-l rohkem, aga allpool Tartut kellelgi rohkem ei ole,” ütles Valner. „Tegelikult on see müstika, selles mõttes, et siia ei käi iga päev bussigi. Aga inimesed leiavad meid üles, järelikult on teema paljude jaoks intrigeeriv.”
Äsja avatud masinahall on valminud Maanteeameti ja EASi piirkonna konkurentsivõime tugevdamise meetme ühisrahastuse toel. Kogu projekt – halli ehitus ja ekspositsioon – maksis kokku ligi 2 miljonit eurot, sellest projektitoetus 1,7 miljonit eurot.
