Maaeluministeeriumi põllumajandussaaduste tarneahela büroo peaspetsialist Helena Vaher kirjutab maablogis, et 2018. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud Eesti mesindussektori struktuuriuuringust selgus, et mesinikud ootasid riigilt kõige enam mesilaste pidamise toetuse väljatöötamist. Mesilaspere toetust sai esimest korda taotleda selle aasta mais.
Ühe mesilaspere kohta saab keskmiselt toetust 19 eurot
Mesilaspere toetuse üks eesmärk on motiveerida mesinikke oma mesilasperesid põllumajandusloomade registris registreerima.
2019. aastal kandis oma mesilaspered esimest korda registrisse 220 uut mesinikku, kellel oli kokku 2100 mesilasperet. Eeldatavasti aitas sellele otsusele kaasa võimalus taotleda mesilaspere toetust. Uute mesinike seas oli kõige rohkem füüsilisi isikuid (72%), kellele kuulus 50% esmakordselt registreeritud mesilasperedest.
Mesilaspere toetust makstakse põllumajandusloomade registrisse kantud mesilasperede kohta. Toetuse ühikumääraks ehk toetuse summaks mesilaspere kohta kujuneb tõenäoliselt ligikaudu 19 eurot.
Taotluste kontroll ja kohapealsed kontrollid on aga alles pooleli ning lõpptulemus võib toetuse ühikumäära muuta. Kui arvestada, et Eesti keskmisel mesinikul on 22 mesilasperet, siis saaks ta toetust umbes 418 eurot.
Mesilaspere toetus aitab osaliselt hüvitada mesilaspere pidamisega seotud kulusid, näiteks talvesööda kulud ja talviste ilmastikukahjude kulud. Võttes aluseks põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi meetootmise andmeid aastatel 2013–2017 on kattetulu arvestuse kohaselt muutuvkulud mee tootmisel 89−131 eurot mesilaspere kohta, mis tähendab, et mesilaspere toetus kataks 15–22% muutuvkuludest. Muutuvkuludeks on näiteks seemned, väetised, taimekaitsevahendid, loomasöödad, mineraalained, ravimid, veterinaarteenused jne.
2019. aasta mesilaspere toetuse eelarve on 600 000 eurot ja see makstakse toetuse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks. Toetust on kavas maksta kokku neljal järjestikusel aastal (2019–2022).
Pikemalt saab teemast lugeda maablogist.