Rukkikrahv ja ilmaimed viivad ajarännakule

Ringtalli külastuskeskuses on virtuaalsele ringsõidule kutsuv krahv Bergi auto, millega saab kujutleda end sõitmas saja aasta eest New Yorgi tänavail.

FOTO: Maarius Suviste

Hiljuti uksed avanud Sangaste mõisa ringtalli külastuskeskus jutustab loo kunagisest lossi omanikust krahv Bergist ning 19. sajandi teadusimedest.

„See ei ole muuseum, see on külastuskeskus. Siin on 52 eksponaati, mida saab proovida, katsuda ja katsetada,” ütles avamispäeval Sangaste mõisa tegevjuht Signe Hunt.

Valgamaal Otepää vallas asuvas külastuskeskuses saab vaadata ekspositsiooni „Rukkikrahv ja ilmaimed”, mis räägib krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi elust ja tegevusest. Samuti saab osa leiutistest tehnikamaailmas, mis muutsid kõigi elu.

Kohapeal saab osa leiutiste rohkusest krahv Bergi kaasaegses maailmas aastatel ­1845 kuni 1938. Just siis toimus tolle aja inimese jaoks uskumatuid muudatusi kõigi elus – leiutati auto, elekter, telefon, lennuk jpm ning kodudesse ilmusid kodumasinad.

„Just sellist laadi külastuskeskust on maakonda väga vaja olnud, kuna sisetegevusi pakkuvaid atraktsioone on vähe,” lausus Signe Hunt. „Mul on hea meel, et just meie saame edaspidi pakkuda kõigile vahvaid tegevusi ka vihmase ilmaga. Lisaks saame tutvustada krahv Bergi ja tema tegemisi, mis suurel määral on Eesti elu mõjutanud ja iseseisva riigi loomist toetanud.”

Lüpsa lehma ja tee välku

Muude asjade seas saab tutvuda maailma vanima rukkisordiga ‘Sangaste’. Ekspositsioonis on eraldi koht Sangaste rukki teekonnal ja selle edasiarendustel Kanadas krahv Bergi pere poolt.

Samuti saab ringtallis teha päris välku ja mürtsu, tutvuda endisaegsete trenažööridega, lüpsta lehma jne.

Nagu külastuskeskuses teada saab, nägi krahv Berg USAs kõrgelt mehhaniseeritud suurfarme ja head karja. Ta oli veendunud, et eesti maakarja peab parandama angeri ja ida­friisi tõugudega, mis said aluseks eesti punasele ja eesti mustakirjule veisetõule. Bergi 120 lehma andsid 5000 kg piima aastas.

Viimased aastakümned seisis hoone kasutuna ning ajahamba hoogsa puremise tagajärjel on säilinud vaid välismüürid ja väike osa sisemüürist.

Ringtallis saab aimu ka Bergi piimajahutajast. Ajaloost on teada, et teda olla naerdud lehmadele söödanaeri kasvatamise pärast, kuid peatselt järgiti hoolega tema eeskuju. Juba sajandivahetusel rakendati Sangaste mõisas masinlüpsi. Eriti oluliseks peeti piima kiiret jahutamist ja võimalikult värskena turule toimetamist. Rukkikrahv konstrueeris selleks sobiliku portatiivse piimajahutusseadme, kus piim voolas aeglaselt üle külmutusvedelikuga täidetud anuma. Suvel viidi seadmed vankritega karjamaale ja vastlüpstud piim jahutati kohe 6–8 kraadini.

Lisaks on keskuses virtuaalsele ringsõidule kutsuv Bergi auto, millega saab kujutleda end sõitmas saja aasta eest New Yorgi tänavail. Muide, krahv ja tema poeg Ermes olid Baltimaade esimesi autoomanikke. Ermes oli kirglik rallidel osaleja. Kui F. Berg võistles väikeautode klassis autoga Minerva 9/20 HJ, siis Ermes võimsate autode kategoorias autoga Mercedes Knight 16/40 HJ. Tasub märkimist, et 1898. aastal liikus krahv Bergi traktor-rehepeksumasin Sangastest Jõgevestele – sellega sai alguse mootorsõidukite liiklus Lõuna-Eestis.

Hoone sai päästetud

Küsimusele, mille üle mõisa tegevjuht ise uues külastuskeskuses kõige uhkem on, vastas Signe Hunt: „Kõige uhkem on see, et hoone sai päästetud ja nüüd saame külastajaid vastu võtta.” Eksponaatidest on talle endale kõige vahvam see, millega saab teha välku.

Ajaloost on teada, et pärast lossi valmimist alustati ringtalli ja veetorni kavandamisega arhitekt Paul Alischi juhtimisel. Hooned valmisid 1887. aastal ja neisse planeeriti lisaks tallile ruumid hobuvankritele, laod ja tallipoiste elukambrid. Sisehoovis treeniti ratsusid.

Sangaste mõisa teatel on hilisemal ajal ringtallis olnud krahvi lehmad ning okupatsiooniajal kolhoosikontor, lehmad ja laoruumid. Viimased aastakümned seisis hoone kasutuna ning ajahamba hoogsa puremise tagajärjel on säilinud vaid välismüürid ja väike osa sisemüürist. Nüüd äsja sai ringtall uue hingamise tänu võimalusele EASi toel hoone täielikust hävingust päästa.

„Remont ja uuendamine algas eelmise aasta augustis. Nii et vähem kui aastaga sai tehtud,” ütles Signe Hunt. Ta lisas, et külastuskeskuse valmides on Lõuna-Eesti juurde saanud ka ühe erinäolise etenduse- ja kontserdipaiga ringtalli suures sisehoovis.

Vanal ajal tulekahju kustutamine nõnda käiski.

FOTO: Maarius Suviste

Populaarne

Tagasi üles