Põllupäeva katsed sillutavad teed tulevikku

Taimekasvatuses on vaja ka korralikke masinaid. Türil tegutsev AS Taure tõi põllupäevale välja Valtra traktorid. FOTO: Dmitri Kotjuh/järva Teataja

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Juuli algul toimus Järvamaa osaühingu Estonia maadel põllumajandusettevõtte Scandagra korraldatud suur põllupäev. Põllumehi tuli kohale üle 300.

Suureks põllupäevaks rajati põldudele ligi 7 hektarile kokku 13 katset ning külvati mitut sorti teravilja ja rapsi. Näha sai näiteks 25 talirapsisorti, mille peal katsetati eri taimekaitsevahendite ja leheväetiste mõju. Samuti külvati 6 talinisusorti, mille peal katsetati taas taimekaitselahendusi. Võrdlusesse võeti suviotra ja maisigi.

Ole vaid mees, käi katselappide vahel ringi ja uudista.

Katsekeskusest tootmispõllule

Scandagra Eesti ASi taimekaitsevahendite ja leheväetiste tootejuht Urmet Hiiekivi selgitab, et suur põllupäev kujutab endast ennekõike mitmesuguste tootmiskatsete tutvustamist. „Tootmiskatse peaks andma võimalikult objektiivse tulemi sellest tehnoloogiast ja nendest sortidest, mida tahame näidata. Konkreetsel põllul ja konkreetsete talvitumistingimuste juures,” räägib ta. „Seda kõike võimalikult realistlikes tingimustes ehk nagu põllumees isegi võiks teha. Samas ka meie eksisime. Kevad oli meeletult kiire ja kõigega ei jõudnud valmis, mõni asi jäi paar päeva hiljaks. Kahjurite rünnaku korral on selline hilinemine aga juba probleem.”

„Tähtis on optimaalsus,” rõhutab Hiiekivi. „Katsemaa oli enne rohumaa, millele pandi vedelsõnnikut ja tehti pindmist harimist ehk maad ei ole küntud. Sellest tulenevalt peab näiteks maisi puhul jälgima, et sinna ei tekiks traatussi, tema kahjustus võib osutuda päris tugevaks. Samuti on näha, et nisus lööb välja raiheina. Sedasi rohumaa puhul ongi, raiheina seemet jäi palju maha ja me ei jõudnud õigel ajal herbitsiididega pritsida. Rapsil on kõik peaaegu ideaalne, aga viimane pritsimine kõdrasääse vastu jäi veidi hiljaks. Ent talvitumine oli väga hea, maa oli väga hea, me eeldame siit suurt saaki,” toob ta välja.

Scandagra Eesti on selliseid põllupäevi korraldanud mitu korda. Estonia OÜ maadel oldi esmakordselt. Urmet Hiiekivi meenutab, et nad alustasid põllupäevade korraldamist katsekeskustest, kuid põllumehed leidsid, et sealsed tingimused on liialt kunstlikud. „Katsekeskusest tuleb üks, väljastpoolt teine tulemus. Kui näitame oma põllul mõnd tehnoloogiat, siis vahest on tulem tõesem,” avaldab ta. „Ütlen ausalt, selliseid katseid on meeletult raske teha. Põllumehed on kriitilised ja ega meie eesmärk pole n-ö puhas müük. Eesmärk on saada tulemus, saak, mis rahuldab põllumeest.”

Urmet Hiiekivi kiidab, et meie tegevagronoomid on hea haridusega ja nende tegevus on enamasti väga teadlik. „Siin on olnud ridamisi raskeid aastaid, seega põllumees peab kogu aeg välja minema täispangale,” ütleb ta.

Võimalus võrrelda

Suurel põllupäeval ringi uudistanud Estonia OÜ juhatuse esimees Ain Aasa teab öelda, et selliseid tutvustuspäevi on nende maadel korraldatud varemgi. Küll mõneti väiksemas mahus. „Meile tulid sellised katsed koju kätte ja see ongi suurim pluss,” selgitab ta. „Nõnda on meil võimalus katselappide saagikust võrrelda oma põldudega. Tingimused on ju samas piirkonnas suuresti sarnased. See pole sama, mis kuskil mujal õppepäeval käia.”

Kui kümmekond aastat tagasi oli meil kasutusel kuus teraviljakülvikut, siis eelmisest aastast külvame vaid ühe külvikuga.

Sellise päeva kasuks peab Aasa ka võimalust teiste põllumeestega kogemusi vahetada. Juuli alguses niisugust põllupäeva pidada ongi kõige parem, sest saagikoristuseni on veel pisut aega.

Aasa lisab, et nemadki ootavad tulemusi huviga. „Mis sorti on meie põldudel kõige tõhusam kasvatada ja millist argotehnoloogiat kasutada – see on ju esmane huvi,” sõnab ta. „Eks Estoniagi tegeleb katsetamisega. Kui võtame mõne uue sordi, siis katsetamiseks läheb 100–150 hektaril, täismahus seda tavaliselt ei külva. Enne ikka proovime.”

2019. aasta suve esimest poolt hindab Ain Aasa põllumehele igati sobivaks. On olnud piisavalt sooja, päikesepaistet ja sademeid. „Kõike on olnud optimaalses koguses, patt oleks kurta,” kinnitab ta.

Eesti ühel suuremal põllumajandusettevõttel osaühingul Estonia ja tema tütarettevõtetel on sel sügisel saaki koristada 5300 hektarilt. Maa asub suuremas osas sealsamas Türi vallas Lõuna-Järvamaal.

Taimekasvatuses on vaja ka korralikke masinaid. Türil tegutsev AS Taure tõi põllupäevale välja Valtra traktorid. Näha sai ka tõstuklaadureid, haakeriistu ja taimekaitsepritse.

Ain Aasa meenutab, et kui ta tänavu Soome kolleegidele esines, oli ettekande teema just tehnika. „Kui kümmekond aastat tagasi oli meil kasutusel kuus teraviljakülvikut, siis eelmisest aastast külvame vaid ühe külvikuga,” ütleb ta. „Haritav pind ei ole aga vähenenud, pigem suurenenud. See näitab, et ka tehnikavaldkonnas on toimunud hoogne intensiivistamine. Ega me põldudel ju kiiremini ei sõida, küll aga kasutame uut tehnikat kindlasti tõhusamalt.”

Taimekasvatuses on vaja ka korralikke masinaid. Türil tegutsev AS Taure tõi põllupäevale välja Valtra traktorid.

FOTO: Dmitri Kotjuh/järva Teataja

Populaarne

Tagasi üles