Sven-Erik Enno raamat välgust ja äikesest

Raamat "Välk ja pauk" on väga tervitatav, sest pikka aega, 1950. aastatest pole ühtegi äikesele ega välgule pühendatud trükist eesti keeles ilmunud. FOTO: Raamatu Esikaane Repro Foto: Raamatu Esikaane Repro

Suurt elevust tekitas teade uue äikesele ja välgule pühendatud raamatu ilmumisest. Juunis üllitatigi Sven-Erik Enno teos välgust, välguteadusest ja äikesest.

Trükis kuulub Argo kirjastuse „Elava teaduse” sarja, kus loodetavasti peatselt ilmub minugi uus pilveraamat. Rahvarohked esitlused toimusid Tartus ja Tallinnas.

Raamat on väga tervitatav, sest pikka aega, 1950. aastatest pole ühtegi äikesele ega välgule pühendatud trükist eesti keeles ilmunud. Kaugemasse minevikku jäävad Aleksander Ohu „Äikese nähtusi Eestis” (1932), Georg Verreti „Pikne ja piksekaitseseadmed” (1939), „Äikese- ja rahevaatlused” (Eesti Meteoroloogiajaamade Võrk, 1942) ja Nikolai Kolobkovi „Äike ja tormid” (1950). 1962. a ilmus äikesevaatlusi tutvustav juhend „Äikesevaatluse juhend. Abiks loodusevaatlejale”.

Hilisemal ajal on kogumikes, ajakirjades ja mujal äikest kui loodusnähtust tutvustavaid kirjutisi ja ülevaateid avaldatud, aga need on hajutatud. Sven-Eriku raamat „Välk ja pauk” annab tervikliku, ajakohase ja mitmekülgse eestikeelse ülevaate, täites niiviisi olulise lünga.

Raamatut lugema hakates tundsin välgu- ja äikeseraamatus ära justkui iseenda: meenus varane, juba lapsepõlvest alanud huvi „taevaste nähtuste” vastu, ilmavaatluste tegemine ja palju muudki. Ainus erinevus oli vahest see, et erinevalt Sven-Erikust polnud mul perekonnas sel alal kedagi eeskujuks. Alles kunagi hiljem leidsin märkmiku vanaisa 1950. aastail tehtud ilmavaatlustega.

Kiita tuleb Sven-Eriku ladusat ja lihtsat stiili, millest saab iga asjahuviline aru. Ka Energia Avastuskeskuses toimunud raamatuesitlusel sai Sven-Erik tunnustuse osaliseks. Toon vaid ühe näite, mis sobib hästi iseloomustama ka raamatut ennast: „Inimesed, kes ilmast ega üldse loodusest midagi ei tea, kiitsid väga Sven-Eriku esinemist, nad olid kõigest aru saanud ja tema jutt oli väga huvitav.”

Raamatu suur väärtus on rohked ja sisu mõistmist tõhusalt toetavad illustratsioonid – mõned fotod on pärit välismaalt, aga enamjaolt on need siiski tehtud koduses Eestis.

Raamatu suur väärtus on sisu mõistmist tõhusalt toetavad illustratsioonid.

Teos algab atmosfääri, veeauru, vee olekumuutuste ja pilvede tutvustamisega, sest nende teemade mõistmine on äikese mõistmise alus. Seejärel jõutakse äikest tekitavate pilvede, välgu, äikesevälgu uurimise selgitamiseni. Praktilises osas saab tutvust teha äikesest põhjustatud ohtudega ja infot, kuidas end nende eest kaitsta. Eraldi on äikese vaatlemise juhised.

Sven-Erik taasasutas 2005. aastal Eestis äikesevaatlusvõrgu, mis osutus sedavõrd edukaks ja populaarseks, et sellest kasvas välja Eesti äikese- ja tormivaatlejate võrk. Huvilistelt saadav info äikese ja teiste ohtlike atmosfäärinähtuste kohta on muutunud teaduses järjest tarvilikumaks. Niisugust andmekogumisviisi nimetatakse eraldi terminiga – rahva- või kodanikuteaduseks (crowdsourcing), ka ühisloominguks. See on ka põhjus, miks vaatlustele on raamatus pühendatud eraldi peatükk.

Sven-Eriku raamat välgust, välguteadusest ja äikesest sobib igale lugejale, ka sellele, kes on suhteliselt looduskauge või kel pole üldse loodusteaduslikku tausta. Raamatust saab valikuliselt lugeda mis tahes peatükki, ilma et peaks kogu eelnevaga tuttav olema. Loodetavasti leiab „Välk ja pauk” tee paljude lugejateni ja toob juurde hulga uusi ilmahuvilisi.

3. augustil toimub Tartus (Vanemuise 46) ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kümnes kokkutulek, kuhu on oodatud kõik huvilised. Ka need, kelle huvi süttib alles seda uudset raamatut lugedes. Kokkutuleku osavõtutasu on 5 € (koos lodjasõiduga kallim). Rohkem infot ürituse kohta leiab Eesti äikese- ja tormivaatlejate võrgu kodulehelt eav.meteo.net.ee.