Kevadine heidutusjaht võib saada laiema haarde

Kevadrändel haned.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda toetab Keskkonnaagentuuri soovitust laiendada hanede kevadise heidutusjahi võimalusi, et ühelt poolt vähendada tekkivat majanduslikku kahju ning teiselt poolt mingilgi määral aidata pidurdada hanede arvukuse kasvu kiirust.

Põllumajanduskoda saatis eelmisel nädalal Keskkonnaametile kirja, milles palutakse selgitusi seoses hanede heidutusjahi korraldamise kavatsustega.

„Kevadel ja sügisel Eestit läbivad rändlinnud on loomulik osa loodusest, kuid põllumeestele on üha suuremaks väljakutseks, kuidas tulla toime viimastel aastatel toimunud rändlindude arvukuse olulise kasvuga, mida kinnitab ka Keskkonnaagentuuri värske aruanne. Nii nagu põllumehed on olukorra leevendamiseks korduvalt teinud ettepanekuid lubada kevadise heidutusjahi pidamist, toetab ka Keskkonnaagentuur jahipidamise võimaluste laiendamist,“ selgitas põllumajanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.

Kreeni sõnul nõustub põllumajanduskoda agentuuri hinnanguga, et energiarikastel põllukultuuridel toitumine parandab märgatavalt isendite sigimiseelset seisundit, mis omakorda suurendab sigimisedukust. Viimane aga aitab ainult kaasa hanede arvukuse kasvuga seotud probleemide suurenemisele.

Valgepõsk-lagle on EL Linnudirektiivi I lisa liik, mis tähendab tema ranget kaitset ning küttimise lubamist vaid erandkorras. Eesti jahieeskirja järgi võib teda küttida kahjustuskohas kahjustuste vältimise eesmärgil ning seda tõlgendatakse praegu küttimise lubamisega vaid konkreetsest kahjustuskohast ehk siis põllult.

„Loodame, et aruanne on Keskkonnaametile lõpuks ometi piisavaks argumendiks, et anda luba haneliste kevadise heidutusjahi pidamiseks – seni on amet korduvalt soovinud lisatõendeid heidutusjahi vajalikkuse kohta,“ lisas ta.

Lindude arvukus tekitab põllumeestele aina suuremat kahju

Keskkonnaagentuuri ülevaates ulukiasurkondade seisundi kohta ja küttimissoovituses 2019. aastaks märgitakse, et Eestit rännetel läbivate jahiulukitest hanede (suur-laukhani, rabahani, hallhani, valgepõsk-lagle) arvukus on tõusnud ning suurenenud on ka nende nii kevad- kui ka sügisrändel peatujate arv. Liikide lõikes näitab kiireimat arvukuse tõusu valgepõsk-lagle.

Aafrika ja Euraasia veerändlindude kaitse kokkulepe (AEWA) poolt koostatud valgepõsk-lagle kaitse tegevuskava 2018. aasta eelnõus prognoositakse Venemaa/Saksamaa ja Hollandi populatsiooni (see rändab ka läbi Eesti) jätkuvat suurenemist üle 10% aastas, mis tähendaks arvukuse kasvu 2014. aastal hinnatud 1,2-lt miljonilt 7,3 – 10,4 miljonini (keskmiselt 8,7) aastaks 2038 juhul, kui ei võeta kasutusele selle ohjeldamiseks lisameetmeid.

Sellega kaasneks väga oluline surve meie põllukultuuridele ja sellega on seotud majandusliku kahju märkimisväärne kasv.

Valgepõsk-lagle on EL Linnudirektiivi I lisa liik, mis tähendab tema ranget kaitset ning küttimise lubamist vaid erandkorras. Eesti jahieeskirja järgi võib teda küttida kahjustuskohas kahjustuste vältimise eesmärgil ning seda tõlgendatakse praegu küttimise lubamisega vaid konkreetsest kahjustuskohast ehk siis põllult.

Samas on eelpoolmainitud AEWA koostatud tegevuskava eelnõus viidatud Euroopa Komisjoni direktiivi tõlgendusele, et ulatusliku leviku ja suure arvukusega olulisi kahjustusi tekitavate lisas I olevate liikide puhul võivad liikmesriigid käsitleda jahti lubavaid erandeid ruumiliselt laiemas skaalas.

"Kuna valgepõsk-lagle vastab kõigile eelpoolmainitud kriteeriumitele, soovitame alates eelolevast jahihooajast tõlgendada kahjustuskohana mitte konkreetset põldu, vaid kogu Eesti Vabariigi territooriumit," märgib Keskkonnaagentuur oma küttimissoovituses.

Kuna valgepõsk-lagle vastab kõigile eelpoolmainitud kriteeriumitele, soovitame alates eelolevast jahihooajast tõlgendada kahjustuskohana mitte konkreetset põldu, vaid kogu Eesti Vabariigi territooriumit.

Keskkonnaagentuur soovitab laiendada hanede kevadise heidutusjahi võimalusi, et ühelt poolt vähendada tekkivat majanduslikku kahju ning teiselt poolt mingilgi määral aidata pidurdada hanede arvukuse kasvu kiirust.

Jahiseaduse kohaselt korraldab Keskkonnaamet jahipidamist uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks väljaspool jahiaega.

Põllumajanduskoda palub eelmisel nädalal Keskkonnaametile saadetud kirjas selgitusi, kuidas kavatseb Keskkonnaamet sellel sügisel linnujahi perioodil tõlgendada valgepõsk-laglede kahjustuskohti, kus on lubatud nende jahtimine.

Samuti soovib koda ameti selgitust, kuidas on kavas 2020. aasta kevadisel perioodil korraldada jahipidamine rabahane, hallhane, suur-laukhane, kanada lagle ja valgepõsk-lagle tekitatavate kahjustuste vältimiseks.

Populaarne

Tagasi üles