Hirmust loodud taluliit tegutseb siiani

Eelmise aasta juulis pani Koit Teder hernekrattidele hoiatussildi põllu äärde. FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Türi talunikud koondusid 25 aastat tagasi liitu, tõuke selleks andis hirm suures liidus kaitseta jääda. Nüüdseks ollakse üks vähestest tegutsema jäänud taluliitudest, kuid mis eesmärgiga, seda ei tea liikmed isegi.

Türi taluliidul täitus 25 aastat tegutsemist. Koit Teder, kui kaua teie kui praegune taluliidu üks juhtidest olete liiduga seotud olnud?

Asutajaliikmete seast mind tõesti ei leia. Olen taluliiduga seotud 1990ndate teisest poolest ehk mõni aasta hiljem. Olin sel ajal ettevõtjana veoteenuse osutamise kõrvalt alustamas isatalu Ale talumajapidamisega ehk harisin vaid mõnda hektarit põldu. Veoteenuse maht jäi aga järjest väiksemaks ja hing tõmbas aina põllu poole. Talukoht oli tagastatud ja isa loovutas selle mulle. Ja kui naaberküla mees Toomas Nerep taluliitu kutsus, siis läksin.

Miks te läksite?

Olen taluliidu olulisusele läbi aastate mõelnud ja jaganud selle justkui kolme etappi. Algas kõik kartusest, et Türi piirkonna talunike huvid ja soovid jäävad Järvamaa talunike liidus kaitseta. Nüüdseks Järvamaa liitu enam polegi, aga meie eksisteerime. Algne protest liitis sedavõrd, et asutajaliikmeid oli 64. Hiljem lisandus neid veelgi ja hiilgeaegadel on meid olnud peaaegu sada.

Liikmelisus oli tähtis abi saamiseks. Seda tõdes asutamiskoosolekul 6. jaanuaril 1993 üks asutajaliikmetest Lembit Rõõmussaar, kui ütles, et sa ei saa uut labidat, rääkimata korralikust tehnikast, kui sul pole oma seltsi. Tänu tolleaegsele Türi vallavanemale Udo Kalamannile, kel saksa keel suus, tuli Saksamaalt meile liitu ikka omajagu kasutatud tehnikat. Oli talude ülesehitamise ja abi jagamise aeg. Meie Taikse taluselts sai näiteks teraviljakombaini ja haakeriistu.

Teise ajastuna taluliidus mäletan koos tegemiste aega. Sellesse ajastusse jäid koolitused taluperemeestele, mida korraldas Eesti Talupidajate Keskliit ehk ETKL. Aktiveerusid taluperenaised, tegutses Liidrite kool, korraldati parimate talude konkursse, kus meiegi liidu talud noppisid tunnustusi. Saadi kokku nii suvistel talupäevadel kui sügiseti lõikuspidudel.

Praeguseks oleme jõudnud aega, kus toetame ETKLi meie õiguste eest seismisel. Tal on, kellele toetuda ühtse põllumajanduspoliitika kujundamisel kuni Eesti riigi seaduste regulatsioonini välja. Oleme üks siiani tegutsema jäänud taluliitudest, kelle koondatud põllumehe sõnale saab ETKL toetuda. Paljud on tegevuse lõpetanud.

Miks Türi kandi talumehed on jäänud koos käima?

Missiooni pärast. Ausalt, tuleviku küsimus oli tänavu kevadel toimunud üldkoosolekul päevakorras ja sellele järgnes üsna pikk mõttepaus. Keegi meist ei osanud sellele selget vastust anda. Nii tegutseme edasi ühe meie liidu liikme, Toomas Lepindi ütlusele tuginedes, et olime liidu liikmed, oleme ja jääme nendeks tulevikuski. Liidust on olnud lahkujaid ja viimased liitumised on jäänud paari aasta tagusesse aega. Praeguseks on meid nimekirjas 32, kuid meie üritustel käi palju rohkem taluperesid. Et meil pole eesmärki taluliidu liikmeskonda pealesunnitult suurendada, ei agiteeri me kedagi liikmeks astuma. Nii on liikmete keskmine vanus üsna pea pensioniiga.

Millist tulevikku näete taluliidule?

Ma ei tea. Head ajad on ilmselt möödas, aga see pole ainult Türi taluliidu mure. Kogu Euroopas on väikesed talumajapidamised, talupered hääbumas. Jah, mitmesse tallu on tulud tegutsema noor pere, ka meil Türi vallas. Kui küsid, kas põlvkondade vahetus taludes kandub taluliitu, ei tea ma seda, kuid muidugi loodan. Meil üks näide on: vanaisa Jüri Rõõmusaare talu võttis üle lapselaps Märtin Rõõmusaar ja tema on meie liidu üks juhtliikmetest. Kes tunneb missiooni talumajapidamises tegutsedes meie sekka kuuluda, on teretulnud liituma.

Head ajad on ilmselt möödas, aga see pole ainult Türi taluliidu mure. Kogu Euroopas on väikesed talumajapidamised, talupered hääbumas.

Üks on selge: kevadisel üldkoosolekul valiti meist kuus – Toomas Nerep, Ennu Nurk, Aivi Kuutok, Urmas Laks, Märtin Rõõmusaar ja mina – juhtima Türi taluliidu elu järgmisel kolme aastal. Meie tegevusel hoiab revidendina silma peal Tiina Teppo. Me ei kao kuhugi!

Milles taluliidu tegutsemine seisneb?

Korraldasime taluliidu 25. tegevusaasta koosviibimist ja väga suur töö oli selleks puhuks välja antud raamatu koostamine tänu Lõuna-Järvamaa koostöökogu toetusele. Kaks aastat käisime üsna tihedalt koos. 13. juulil oleme taluliiduna osalemas Ida-Virumaal toimuvatel talupäevadel. Vaatame, kui palju koguneb sinna minna tahtjaid. Eelmisel aastal sõitsime Saaremaale talupäevadele kahe autoga. Igal aastal toimuv põllupäev oli tänavu koostöös Põllumeeste Ühistuga KEVILI Ale talu põldudel.

Pidevalt toimub infovahetus. Tänapäevaste võimaluste juures ei pea selleks ju kokku saama. Kõik saame õhtul võtta aja, et vastata e-kirjadele või üksteisele helistada ja vajalik jutt ära rääkida. Usun, et meie liikmed on pigem rohkem informeeritud kui kannatavad infopuuduse all.

Millest Türi taluliit majandab?

Reservidest, mis kogunesid Saksamaa abi ajal. Jah, neist tuleb siiani lisa võtta, sest ainult liikmemaksudest kulude katteks ei piisa. Liikmemaks on meil 20 eurot nägu ja peale selle hektaripõhine tasu.

Suurimad kulud on raamatupidamise korrashoidmine ja ETKLi liikmemaks, liidul on ka üks telefon. Sel aastal lisab kulusid muidugi aastapäeva tähistamine.

Kuueliikmeline juhtkond teeb tööd missioonitundest, ei taha meist keegi selle pealt lisa teenida. Väljasõidud talupäevadelegi klapime omavahel, liidule arvet esitamata.