Hof Podise veinid koguvad tuntust

Marko Põldsami käe all valmivate veinide tooraine ostetakse kindlatelt kodumaistelt kasvatajatelt. Foto: Toomas Šalda

Just kohalik puhas tooraine ja naturaalsed, muu maailma toodangust erinevad maitsed annavad Eesti väiketootjate kaubale väärtuse.

Nii on see ka Pärnumaal Pootsi mõisas Hof Podise kaubamärgi all valmivate veinide puhul. Siinne veinimeister Marko Põldsam on suutnud paljudele tõestada, et suurepärane vein ei pea olema tehtud viinamarjast, väga hea tulemuse saab kodusest mustast sõstrast, mustikast, vaarikast, maasikast, kirsist jne. Katsetamisruumi jagub.

Perekondlik ettevõtmine

Pärnust poole tunni jagu Tõstamaa poole sõites jääb paremat kätt esinduslik Pootsi mõis. 1939. aastal ostis selle baltisaksa parun Maydellilt ära edukas eesti rahvusest ärimees Hans Põldsam, kes pidas Pärnus mitut hotelli ja kohvikut ning varustas Pärnut läbinud laevu toiduainetega. 1941. aastal lasti tegus mees nõukogude võimu korraldusel maha, abikaasa Maria aga saadeti Siberisse. Kolm poega jäid tädi kasvatada. Vara mõistagi riigistati, mõisahoonesse suruti ühismajandi masinad ja klassitsistlikus stiilis hoone ehitati robustselt ümber.

Aastail 1962–1997 tegutses mõisa peahoones kohalik põhikool. Valitsejamajas oli algkool veel 2004. aastani, siis suleti seegi. Tiit Vähi valitsuse ajal 1997. aastal tagastati Pootsi mõis Hans Põldsami poegadele. Pärast üsna pikka vaikuseaega sai mõisa peahoone viis aastat tagasi uue katuse, kaks-kolm aastat tagasi asuti mõisahooneid seestpoolt korrastama. Nüüdseks on väga palju ära tehtud, lisaks avarate ruumide renoveerimisele on kodu- ja välismaalt hangitud mõisaajastusse sobivat mööblit ning keldrikorrusel toimetab väike veinitehas.

„Eks ta selline perekondlik ettevõtmine ole. Tänane mõisahärra on meie isa ehk Hans Põldsami poeg Ants Põldsam, kes hoolimata soliidsest east praegugi energiliselt mõisaala ja -hoonete korrasolekusse panustab,” on Antsu pojal Marko Põldsamil põhjust rõõmu tunda. Hoone renoveerimisel on abiks olnud teisedki vennad – Vahur ja isa järgi nime saanud Ants, kellest viimasel on olnud kõige rohkem võimalust ja julgust mõisa renoveerimisse raha paigutada.

„Iseküsimus oli, mida suure mõisakompleksiga peale hakata, selle ülalpidamine on kulukas. Hotelle ja konverentside pidamise paiku on Pärnus küll ja veel. Üritusi korraldame siingi, on toimunud kontserte, etendusi, laatasid, kokkutulekuid, 10. augustil leiab siin taas aset vanade autode kokkutulek ja nädal hiljem annab etenduse Vanalinnastuudio. Aga ainult üritustele keskenduda pole mõtet. Kuna mina olen oma osaühinguga Manosun aastakümneid tootnud maiustusi ja selle kõrvalt olnud suur veinihuviline ning käinud sadades veinimõisates, otsustasime käivitada veinitootmise.

See on tohutult põnev valdkond, kus teadmisi antakse edasi põlvest põlve. Lisaks on oluline roll tunnetusel, sest kindlad valemid ja retseptid veini valmistamisel ei kehti, samas kohas kasvanud marjadest ei saa kahel aastal järjest samasugust veini. Nii nagu on erinevate omadustega aastakäigud viinamarjadel, on see ka mustade sõstarde ja teiste kodumaiste marjadega, millest meie siin veini toodame.

Näiteks kahe eelneva aasta mustad sõstrad on erinenud nagu öö ja päev, üle-eelmisel aastal tuli mahl marjadest väga lihtsalt välja, eelmise aasta kuuma suvega valminud marjadest tuli mahl sisuliselt välja meelitada. Kahe aastakäigu veinidki on seetõttu isesugused. Sama on maasikaga. Kuna meil on endal külmkamber, saame kolm tonni marju külmutada ja talvel uue veiniteoga alustada. Tootmine on meil aastaringne,” räägib Marko.

Kodumaisest toorainest

Hof Podise kaubamärgiga veinide valmistajate ehk Marko ja abikaasa Anneli suur eesmärk on, et nende töö tulemust saaks pudelitesse villituna pidevalt osta võimalikult paljudes Eesti paikades.

„Olen müügimehe taustaga ja minu jaoks ei ole kaupmeestele või lihtsalt veinisõpradele meie kauba tutvustamine keeruline. Poekettidest alustasin CityAlkost ja SuperAlkost, kus oleme nüüdseks kolm kuud oma veine pakkunud ja tulemused on üllatavalt head. Väga meeldiv on olnud koostöö kõigi ümberkaudsete poodide ja kohvikupidajatega. Nii palju kui aega leian, ma seda müügitööd teen, aga senine kogemus näitab, et meid on sisuliselt igal pool kenasti vastu võetud. Peab olema kvaliteetne toodang ja seda peab suutma aastaringselt kindlates kogustes pakkuda,” selgitab Marko.

Mustast sõstrast tehakse nii vahu- kui ka tavalist veini, vaarikast vahuveini ja kuiva veini.

Kogustest rääkides kinnitab ta, et sel aastal planeeritakse toota 30 000 liitrit, aga järgmisel juba vähemalt kaks korda rohkem.

Pootsi mõisas valmivate veinide tooraine ostetakse kindlatelt kodumaistelt kasvatajatelt, kasutamist leiavad must sõstar, mustikas, vaarikas, maasikas, aroonia ja rabarber. Mustast sõstrast tehakse nii vahu- kui ka tavalist veini, vaarikast vahuveini ja kuiva veini ning teistegi maitsete puhul otsitakse pidevalt uusi lahendusi.

„Eelmisel aastal istutasime mõisa aeda 500 esimest kirsipuud, 1500 mahub veel, juba sel aastal saame katsetada päris enda kirssidest veini valmistamist. Esimese veinitootjana Eestis hankisime kallid uued 225liitrised tammevaadid, mis veinile maitset ja pehmust lisavad. On nii mõtteid kui ka arenguruumi.”

Kuigi maailma veinimarjaks number üks oli, on ja jääb viinamari, kinnitab Marko, et üha enam otsitakse uusi huvitavaid maitseid mujalgi maailmas ja eelistatud on tootjad, kes kasutavad puhast kodumaist toorainet. Lätis, Leedus, Poolas ja meilgi tekib veinitootjaid üha juurde ja mõistagi pole siin piirkonnas pigem dekoratiivtaimena kasvatatavast viinamarjast valmistatud veiniga mõtet prantslaste, itaallaste ja teiste tunnustatud veinimaadega konkureerida.

Aga väikesi edukaid marjaveini tegijaid, kes toodavad 3000–4000 liitrit aastas, tuleb üha juurde, mis tähendab, et nendegi kaubale on nõudlust. „Tean leedukat, kes saadab suuri koguseid mustikaveini Iisraeli. Poolas sain imehead arooniaveini, mille eeskujul hakkasin ise arooniaga katsetama. Kinnitan täiesti veendunult, et väga hea joogi saab teistestki marjadest peale viinamarja, nii kuiva kui ka magusamat. Ja me ei müü veine, mis meile endale ei maitse. Timmimist on palju, teeme oma tööd südamega.”

Muret teeb Markole ja paljudele teistele kodumaistele Eesti väiketootjatele asjaolu, et ikka veel on meil kohvikuid ja restorane, mille omanikud ei mõista, et prosecco’t pakutakse kõikjal maailmas, aga ehedaid eestimaiseid toite ja jooke mitte. Ent just nendest saadav maitseelamus toob kliendi tulevikuski meie juurde tagasi ja paneb ta siinset eripära sõpradelegi soovitama.

Üks võimalus Pootsi mõisa veinitoodangu ja selle valmimisprotsessiga vahetult tutvust teha avaneb juba 21. juulil toimuval avatud talude päeval. Aga Marko kinnitab, et tegelikult võib neid külastada igal ajal, kui ta vaid kohal juhtub olema. Mõistlik on eelnevalt Facebooki lehel või telefoni teel ühendust võtta. Olgu tulemas üks või kolmkümmend huvilist, kõik on teretulnud.

Esimese veinitootjana Eestis hankis Pootsi mõis uued 225liitrised tammevaadid, mis veinile maitset ja pehmust lisavad. Foto: Toomas Šalda